Zooloog: mingifarmi rajamine on kindlasti avaliku huvi vastu
Osaühing Nuckö Farm soovib Suur-Nõmmkülla endise Sutlepa farmi alale ehitada mingikasvanduse, kus elaks kuni 5000 karusnaha saamiseks kasvatatavat looma, vahendas "Aktuaalne kaamera".Eile saatis Eesti keskkonnaühenduste koda keskkonnaministrile kirja, milles leiab, et mingifarmi rajamiseks ei tohiks tegevusluba anda, kuna tegemist on Eestis võõrliigiga. Sama meelt on ka zooloog Tiit Maran. "Mingifarmide pidamine on kindlasti avaliku huvi vastu ja väga tugevalt väga väikese ringkonna erahuvi huvides tehtav tegevus," nentis Maran.Ka loomakaitsjad on kindlalt mingifarmi rajamise vastu. "Me ei vaja karusnahku. See ei ole meie ellujäämiseks ega ka paremaks funktsioneerimiseks mitte mingil juhul vajalik," sõnas Eesti loomakaitse seltsi liige Kadri Taperson. Osaühing Nuckö Farm on asjaajamisega jõudnud sinnamaale, et on tellinud ekspertarvamuse osaühingult Adepte Ekspert ja esitanud selle keskkonnaametile. Eksperthinnangu kohaselt pole farmi loomiseks vaja hinnata minkide kasvatamisega kaasnevat keskkonnamõju. Keskkonnaamet nõustus sellega. "Projekt vastab igati nõuetele ja tingimustele. Selle kohaselt ei tohiks sealt farmist ühtegi looma välja pääseda tavalises olukorras," kinnitas keskkonnaameti looduskaitseosakonna looduskaitse bioloog Madli Linder. Farmi planeeriva esindaja on  kindel, et farmist ei pääse loomad välja, kui seda just ei rünnata."Tegemist on väga hea projektiga ning tehnoloogiliselt uudsete ja heade lahendustega. Ainukeseks riskiks jääbki inimfaktor ehk keskkonnakaitsjad ise, kes võivad planeerida organiseeritud rünnakut öösel, hulgakesi, tangide ja muude vahenditega. Muul viisil loomade vabasse loodusesse pääsemine on välistatud," sõnas Nuckö Farm OÜ juhatuse liige Leander Pragi. Zooloog Maran sellega ei nõustu. Minkide loodussepääsemisega kaasnev keskkonnamõju ongi see, mis looduskaitsjaid muretsema paneb ja mille pärast nad soovivad, et farmi rajajad peaksid tegema keskkonnamõju uuringu. "Üks kindel asi on mõju väga erinevatele linnuliikidele, eriti vees elavatele lindudele. Samuti nad mõjutavad väga palju kaldabiotoobi loodust. Nendega on kaasa tulnud üks haigus - aleuudihaigus," selgitas Maran.Kuna farmi rajajal on vaja veel mitut luba, siis pole praegu teada, kas naaritsafarm ka Noarootsi tuleb. Tööd saaks seal 4-5 inimest.
