Eesti sisevete kvaliteet Euroopa parim, merevesi keskmisest kehvem
Ülevaate kohaselt võeti Eesti proove 28 siseveekogust, neist 26-s (92,9 %) oli vee kvaliteet väga hea, avaldas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse euroblogi.  Paremuselt järgmised riigid sisevete kvaliteedi poolest on Saksamaa ja Austria, kus võeti proove vastaval 1938 ja 267 veekogus ning väga hea kvaliteet oli 90,2 protsendil ja 83,5 protsendil neist.Naaberriigis Soomes uuriti sisevete ujumiskvaliteeti 238 ning Lätis 14 kohas ning kvaliteet oli väga hea vastavalt 80,3 protsendil ning 64,3 protsendil uuritud kohtadest.Merevee ujumiskvaliteet on uuringu järgi parim Küprosel, seal uuritud 112 mererannast oli vesi väga hea kvaliteediga 111 juhul (99,1%), järgnesid Malta (kvaliteet väga hea 97,7% ujumisrandadest) ning Kreeka (94,1 %).Eesti merevee kvaliteet oli ülevaate kohaselt kehvemate hulgas, olles parem vaid Lätist ja Belgiast. Eestis võeti proove 27 mererannas, neist olid väga hea kvaliteediga 13 (48,1%). Lätis oli kvaliteetne merevesi 43,8% ning Belgias 38,1% randadest. Soomes uuritud 85 mererannast oli vee kvaliteet väga hea 70,6% juhtudes.Euroopa Keskkonnaagentuur tänavu avaldatud ülevaade hõlmab enam kui 21 000 ujumiskohta 27 ELi liikmesriigis. 2011. aastal vastas ELi miinimumnõuetele 92,1 % uuritud ujumiskohtadest, neist täitsid rangemaid nõudeid või olid väga hea kvaliteediga 77,1%. Vee kvaliteet kõigis uuritud ujumiskohtades paranes mullu 2010. aastaga võrreldes  0,6% protsendil juhtudest, väga hea veekvaliteediga ujumiskohtade arv suurenes koguni 3,5 protsendipunkti. 1990. aastaga võrreldes on edasiminek ujumisvee kvaliteedi paranemisel veelgi suurem.Nõuetele mittevastavuse tõttu tuli mullu ELis sulgeda 207 ujumiskohta, mida on 57 enam kui 2010. aastal.  Randu tuli enim sulgeda Itaalias.
