Uuring: tuleohutusjärelevalve planeerimises on ruumi paindlikkuseks
Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Taburi sõnul näitab uuring, et päästeameti poolt alates 2012. aastast riskipõhisele lähenemisele üleminek on olnud igati õigustatud. "Samuti on uuring heaks lähtekohaks, kuidas riskipõhise korraldusega edasi minna. Järelevalve alla kuuluvate objektide valikul peaksime senisest enam lähtuma reaalsest riskist ja piirkondlikest eripäradest kui formaalsest kohustusest," kommenteerib Tabur uuringu tulemusi.Uuringu autor kaardistas Põhjamaade riiklike tuleohutusjärelevalve korralduste praktikaid ning jõudis järeldusele, et paindlikul planeerimisel peab tuleohutusülevaatuste planeerimisel arvestama nii nende objektidega, kus tulekahjud reaalselt toimuvad kui ka nende objektidega, kus tulekahju korral võib olla suur tagajärg.Magistritöö autori ettepanekul võiks edaspidi suure tagajärje riskiga objektide tuleohutusülevaatusi planeerida pigem pikemaajaliselt, kuna üldiselt on selliste objektide tulekahjude arvulised näitajad madalamad. Eelkõige on oluline, et ennetuslikust aspektist ei unustataks ära suurema tulekahju tagajärje riskiga objektide kontrollimist. Paindlikult, riskipõhiselt ja lühemaajaliselt võiks aga reageerida nende objektide osas, kus aja jooksul on suurenenud tulekahjude arv."Selline mudel võimaldab ühtpidi operatiivselt reageerida aktuaalsetele tuleohutusalastele probleemidele ning teisalt ei jäta tähelepanuta neid objekte, mis on kõrgema tulekahju tagajärje riskiga ning võivad kaasa tuua suuremaid inimkahjusid või varakahjusid," selgitas uuringu autor Martin Lambing paindliku planeerimismudeli positiivseid külgi.
