Ühing: lugemine tuleb lastele huvitavaks teha
"Üks emotsioon on muidugi see, et see teeb kurvaks, ja teiselt poolt tekib see emotsioon, et hästi oluline on mitte jääda halama, et mis nüüd saab. Tuleb mõelda, mis edasi teha või kuidas meie täiskasvanutena saame lapsi toetada ja motiveerida selleks, et nad ikkagi loeksid. See on oluline," rääkis Liinev Vikerraadio hommikuintervjuus.Tartu ülikoolis eelmisel aastal kaitstud magistritöö "Lugemine teises kooliastmes: poiste ja tüdrukute vahelised erinevused" kohaselt sisustavad õpilased kõige meelsamini aega sõpradega väljas käimise ja arvutis mängimise või netis surfamisega ning vaid 11 (neist 9 tüdrukut) uuringus osalenut märkisid enda lemmiktegevuseks lugemise. Nii jäi lugemine lemmiktegevuste pingereas viimasele kohale."Uuringus on uurija välja toonud, et kodune eeskuju on väga oluline ja sellepärast oleks hästi tähtis see, et vanemad ja miks mitte ka vanavanemad võtaksid teadlikult sellist aega, kus nad oleksid lapsega koos ja teeksid temaga huvitavaid tegevusi. Loomulikult on ka selline eeskuju, et me ise loeme lapsevanematena ja lapsed näevad meid lugemas," rääkis Liinev.Maili Liinevi sõnul võiks mõelda ka sellele, et vanemad lapsi ei halvustaks ja püüaksid neid aktsepteerida sellistena nagu nad on ning oleksid huvitatud ka nende huvidest. "Uuringus oli välja toodud, et lapsed on väga huvitatud arvutitest ja internetis surfamisest. Usun, et kui me ütleme, et see on paha, et arvutid on halvad, tule loe ja hoopis sunnime neid lugema, siis sellel on vastupidine mõju. Peame täiskasvanutena olema kavalad ja mõtlema välja huvitavaid lugemistegevusi," selgitas ta.Tähtis on tema sõnul lugu, mis laps raamatust saab ning seetõttu tasub lastele ka lugusid jutustada. "Kindlasti on ka ettelugemine see, mis aitab nende lugemishuvi tõsta."
