Veretelgid on toonud verd annetama tavatult palju doonoreid
Kuigi võiks arvata, et suvi on rohkete õnnetuste poolest verekeskustele raske aeg, siis tänavu seda probleemi ei ole, vahendas "Aktuaalne kaamera".Kui möödunud aastal külastas 17 päeva jooksul doonoritelke ligi 2360 inimest, siis tänavu on ainuüksi Keilas ja Rakveres doonoreid neljandiku võrra rohkem ehk üle 650 inimese. Keskmiselt külastab doonoritelke 200 inimest päevas."Telgid toovad meile üsna palju uusi doonoreid ja iga uue doonori puhul on võimalik, et temast saab korduvdoonor, ja korduvdoonor on juba väga tähtis verekeskuse jaoks. Sellepärast, et tema veri on korduvalt kontrollitud ja kindlasti tunduvalt ohutum patsientidele," rääkis Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse tootmisjuht Erna Saarniit.Lisaks ringireisivatele telkidele on populaarsed ka verekeskused. Regionaalhaigla verekeskuses käib päevas kuni 50 inimest, kesklinnas asuvad doonoritefoorumis aga kuni 60. Suvisel pärastlõunal oli regionaalhaigla verekeskust külastanud juba üle 15 inimese. Kati Klettenger-Lassel on doonoriks käinud viimased 12 aastat, kokku üle 30 korra. "Esmalt oli ilmselt soov aidata teisi ja miks mitte alguses saada teada oma veregruppi. Ma olin 18, kui andsin esimest kord verd, see oli põnev minu jaoks. See annab alati nii suurepärase enesetunde. See on põhjus, miks tulla tagasi, ja see, et ma saan teha head," sõnas ta.Kuigi doonoriks minnes tehakse verele väga põhjalikud analüüsid, ei ole see koht, kuhu minna enda tervist testima. Igapäevaselt saadetakse koju tagasi 14 protsenti doonoritest, kes mingil põhjusel doonoriks ei sobi. "Alati tuleb meeles pidada, et see veri läheb patsiendile ja juhul kui inimene on alles nakatanud ja tema veres on haigustekitaja, siis võib juhtuda, et uuringutega ei saa veel tuvastada seda viirust inimese organismis. Niimoodi me võime nakatada ka patsienti," selgitas Saarniit.Täna on viimast päeva doonoritelgid Paides. Verekeskused ootavad doonoreid iga päev kella 11 hommikul 19ni õhtul.
