Politsei tabas esmaspäeval üle Eesti 339 kihutajat
Politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna komissar Riho Tänaku sõnul on regulaarse suurendatud jõududega liiklusjärelevalve eesmärk juhtidele ohutu sõidukiiruse valiku olulisust meelde tuletada. "Asulavälistel teedel on ebaõige sõidukiiruse nö tüüpilisim tagajärg teelt välja sõitmine. Asula sees on kõige suurem sõidukiirusega seotud riskirühm jalakäijad. Sõidukiiruse valikust sõltub, kas juht jõuab ohu korral otsasõitu või kokkupõrget vältida ning kui ei, siis määrab just sõidukiirus õnnetuses osalejate vigastuste tõsiduse," ütles Tänak.    Eilse päeva jooksul avastati kokku 374 liikluseeskirja rikkumist, millest 339 olid lubatud sõidukiiruse ületamised. 168 juhti lisas lubatule 1-20 km/h, 162 juhti 21-40 km/h, kaheksa juhti 41-60 km/h ning üks juht sõitis lubatust kiiremini enam kui 61 km/h. Liiklusõnnetuste analüüsid näitavad, et kiiruseületamine on üks sagedaseim liiklusõnnetust soodustav asjaolu või põhjus ning 36 protsenti inimkannatanutega liiklusõnnetustest juhtub just ebaõigelt valitud sõidukiiruse tõttu. Rahvusvaheliste liiklusuuringute kohaselt toob autojuhtide poolt keskmise sõidukiiruse alandamine 5 km/h võrra kaasa liiklusturvalisuse kasvu ja hukkunute arvu vähenemise ligi 30 protsenti. Maanteeameti mullu tehtud uuringu kohaselt ületavad juhid enda sõnul lubatud piirkiirust sageli. Linnadevahelistel teedel ületavad piirkiirust 89 protsenti vastanud meestest ja 83 protsenti vastanud naistest. Asulasisestel teedel ületavad enda sõnul piirkiirust 69 protsenti meestest ja 56 protsenti naistest. Tänavu esimese seitsme kuuga on politsei avastanud veidi enam kui 32 000 kiiruseületamist. Kiiruskaameratega fikseeritud rikkumiste kohta saadeti samal perioodil välja 23 889 trahviteadet. Juulis tabati kihutamiselt 340 juhti.
