Reederid tahavad keskkonnasõbralikuma kütuse direktiivi edasilükkamist
2015. aastast peavad Läänemerel seilavad laevad kasutama praegusest mitmeid kordi keskkonnasõbralikumat kütust, ühtlasi tuleb ka laevad ümber ehitada, vahendasid ERRi raadiouudised. Juba paar aastat on Põhjamere ja Läänemere laevaomanikud kurtnud, et kui Euroopa Komisjon karmistab merekeskkonna kaitse tingimusi, tõusevad laevaveoste hinnad ja siinsete reederite konkurentsivõime halveneb. Lihtsamalt öeldes tõusevad laevapiletite hinnad reisijatele ja kaupade vedamine merd mööda muutub senisest kuni 50% kulukamaks. Ainuüksi laevade ümberehitamine viisil, et praeguse laevamasuudi asemel töötaksid nad LNG (vedelgaas - toim) või siis diisli peal, maksaks Eesti laevaomanikele 10-15 miljonit eurot. Lisaks väidab Eesti laevaomanike liidu tegevjuht Enn Kreem, et laevade ümberehitamine 2015. aastaks on ajaliselt ebatõenäoline. "See läheb eriti kulukaks ja muidugi nagu hiljuti sai arutatud ka Euroopa Liidu laevaomanike assotsiatsioonis Brüsselis, et kas jätkub üldse Euroopa Liidus ümberehitamise võimsusi, sest hinnanguliselt tuleb ümber ehitada umbes 10 000 laeva. 2015. jaanuar 0,1 väävlipäästudega laevu võib arvata, et neid on väga vähe Läänemerel ja kui seda võtta täiesti rangelt, siis tähendab see kogu mereliikluse halvamist," rääkis Kreem.Tema sõnul tõuseks madalama väävlisisaldusega kütuse kasutamise puhul ka püsikulud. Samas aga näiteks Läänemere suurim laevafirma Tallink ei osanud ennustada, kuidas direktiiv nende piletihindu mõjutaks. Kreemi sõnul võiks arvestada kümnetesse protsentidesse jääva hinnatõusuga. Nüüd palub laevaomanike liit, et Eesti riik ühineks Prantsusmaa plaaniga lükata keskkonnasõbralikuma laevakütuse kasutuselevõtt 2020. aastasse.Keskkonnaministeeriumist selgitati, et Eesti riik on juba ka varasemalt väljendanud Euroopa Komisjonis arvamust, et direktiivi ei suudeta niivõrd kiiresti jõustada. Kuid keskkonnaministeeriumi välisõhu osakonna peaspetsialisti Heiko Heituri sõnul on ühiskonnale madalama väävlisisaldusega laevakütuse kasutuselevõtust oodatav kasu suurem kui laevaomanike kulu."Oodatav kasu on kindlasti see, et kulutused Euroopa Liidus elavate inimeste tervise paranemisele vähenevad, see kasu tuleb sealt 15 kuni 34 miljardit eurot. Kusjuures tuleb ära märkida, et komisjoni mõjuhinnangust tuleneb, et muudatuste rakendamise kulud jäävad vahemikku 2,6 kuni 11 miljardit eurot," selgitas Heitur.
