Suured karstilehtrid segavad Tallinna-Tartu maantee laiendamist
Kuivajõel tekkinud lehtrikujulised augud on looduse kätetöö, nimelt on see piirkond tuntud karstiala, kus taolised süvendid on läbi aegade tekkinud, vahendas "Aktuaalne kaamera".Kose-Aruvalla teelõiku neljarealiseks ehitavale AS Nordeconile  valmistab see aga parajat peavalu. Ettevõtte teedeehitusdirektor Jaanus Taro ütles, et geoloogilistes uuringutes oli ala mainitud kui karstiohtlikku, lehtrid tulid aga üllatusena."Need tulid välja haljasala koorimisel, kasvupinnase koorimisel ehk aegade jooksul on põllumehed arvatavasti neid lehtreid täitnud järjest ja seetõttu nad pinnapealt otseselt välja ei paistnud," selgitas Taro.Geoloog Rein Einasto ütles, et paekivi lahustub vooluvetega ning see omakorda võib põhjustada äkkvajumisi."Kuivajõel on just see klassikaliselt kõige markantsemate lõhesüsteemide suunas. Järelikult on siis tõenäoline, et see Kuivajõe salajõgi voolab rikkevööndi süsteemis," arutles Einasto.Nordeconi andmeil jääb tee-ehituse alla kuus lehtrit, mis on vaja kinni plommida nagu katkised hambad."Põhimõtteliselt täidame jämepurd materjaliga karstilehtri, vahepeale tõmbame geotekstiilis membraani, peale läheb kruusakiht ja täiendavalt tasapinnale tuleb geomembraan ehk veekindel membraan," selgitas Jaanus Taro.Rein Einasto sõnul peab aga enne teadma, kui sügaval on karsti põhiline voolu liikumise ala ja kuni selleni tuleb karst täita. "Praegu võib-olla täidame lahtise osa ära, aga vesi voolab sügavamal, õõnestab ja siis hakkavad need kivid ikkagi kõik varisema. Nii et kuni kaheksa meetrini tuleb ikka sondeerida tõsiselt," rääkis Einasto.Tee-ehitust umbes poole kilomeetrisel lõigul loodab Nordecon jätkata paari nädala pärast. Ettevõte lubab, et kõik saab tehtud kapitaalselt ning ükski autojuht ei pea uuel teel sõites kartma, et maa ta neelab.
