Esimesed euroopa naaritsad lasti Saaremaa loodusesse
Seni Saaremaale toodud mitmed võõrliigid, nagu metssead ja hirved, on oma arvukusega saarel probleeme tekitama hakanud. Naaritsate Saaremaale tooja, Tallinna loomaaia teadussekretär Tiit Maran ütles, et kui tõesti need loomad suudavad saarel püsima jääda, siis inimest ei tohiks nad  segama hakata, vahendas "Aktuaalne kaamera".Marani sõnul võivad saarlased hakata kartma, et tekib üks loom nugistele juurde, kes hakkab farmides käima. "Aga võrreldes sellega, mida teeb Saaremaa rikkalik nugise asuskond, on see probleem küll kaduvväike. Ja teine hirm võib olla see, et kuna ta elab ojade kallastel, siis võib hakata probleeme tekitama vähkidele. Aga võrreldes sellega, mida teevad saarmad, haugid ja mida inimene ise teeb, on selle paarisaja isendi mõju vähi asundkonnale kaduvväike," arvab Maran.Hiiumaal on juba kümmekond aastat Euroopa naaritsat püütud looduses hoida ja hiidlane Gennadi Kotsur kinnitab, et pole hullu. "On tulnud kaebusi, et on kanu murdmas käidud, aga kui me oleme kohale läinud ja selle looma kinni püüdnud, siis ta on osutunud hoopis nugiseks," rääkis Kotsur.Euroopa naaritsa asustamine nii Hiiumaale kui ka SaaremaaleJa annab Marani sõnul võimaluse selle liigi pikaajaliseks säilimiseks. "Ja kui kõik läheb nii mustade stsenaariumitega, nagu praegu tundub minevat, siis ühel hetkel on maailmas võib-olla ainult kaks saart - Saaremaa ja Hiiumaa, kus need loomad on säilinud."Kui loomaaias elavad euroopa naaritsad kuni kümme aastat, siis vabas looduses tavaliselt poole vähem.
