Prantsuse senat: Bulgaaria ja Rumeenia on EL-i abifondidega hädas
Kommunismijärgne üleminekuprotsess Rumeenias pole "kaugeltki lõppenud", Bulgaarias aga "edeneb aeglaselt", kirjutasid oma 50-leheküljelises ettekandes viis Prantsuse senaatorit, kes hiljuti külastasid Bulgaariat senati välisasjade komisjoni palvel, vahendas Sofia uudisteagentuur Novinite.com.Aastateks 2007-2013 oli EL-i eelarvest määratud Rumeeniale 19,7 miljardit eurot ja Bulgaariale 6,9 miljardit eurot. Kuid Rumeenia oli 2012. aasta jaanuariks suutnud nendest vahenditest ära kasutada vaid 4% ning Bulgaaria 19%. Raporti autorite sõnul on need madalaimad kasutamisprotsendid ühenduse 27-s liikmesriigis.Prantsuse senati esindajad märgivad ära, et EL-i struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide eraldiste eesmärk, juhul kui need oleks 2015. aastaks täielikult ära kasutatud, oli tõsta Bulgaaria SKT-d 9 protsendi võrra, Rumeenia SKT-d aga 3,8 võrra.Nii Rumeenia kui ka Bulgaaria majanduskasv oli kuni nende ühinemiseni EL-iga 2007. aastal rekordiline ning hakkas pärast seda langema. Rumeenias oli 2009. ja 2010. aastal majanduslangus ning 2011. aastal 2,5-protsendine kasv. Selleks aastaks prognoositakse 1,1-protsendist kasvu.Bulgaarias oli aastatel 2002-2007 keskmine majanduskasv 6%, aastatel 2007-2010 langes see aga 1,7 protsendile. 2010. aastal oli kasv peaaegu nullilähedane, 2011. aastal aga tõusis see 1,6 protsendile.Prantsuse senaatorid peavad Bulgaaria ja Rumeenia võimetuse põhjuseks EL-i vahendeid investeerida kogemuse ja haldus- ning juriidilise võimekuse ebapiisavust, ebaausat praktikat, aga ka kaasfinantseerimise tagamisele seatud piiranguid."[Euroopa] Komisjon nõustus hiljuti sellega, et kaasfinantseerimise määra tuleb Rumeenia ja Bulgaaria jaoks alandada 15 protsendilt 5 protsendile," kirjutasid ettekande koostajad.
