Egle Pullerits: luurejuht algatas juurdluse
Emakeelekõneleja tavaliselt ei mõtlegi, et see pole ainus kääne, milles sihitis olla võib, näiteks kui ütleme laps sõi õuna ära. Siin on õuna omastavas käändes, olles ikka sihitis, täpsemalt täissihitis. Täissihitis võib vahel olla ka nimetavas käändes, näiteks asesõnad: söö see ära.See emakeelekõneleja räägib ja kirjutab tavaliselt õigesti, see tähendab, kasutab õiget käänet automaatselt, mõtlemata. Mõne sõna rektsioon on siiski ka emakeelekõnelejale raske. Näiteks sõna algatama. Kas luurejuht algatas juurdlust või algatas juurdluse? Õige on algatas juurdluse, täissihitis, nagu ka lauses algatab detailplaneeringu. Natuke sarnane sõna on alustama, mis aga nõuab alati osasihitist ehk osastavat käänet: alustas koosolekut kokkuvõttega.Lõpetan oma tänase jutu kurioosumiga, pealkirjaga online-meediast: "Emakeele selts: keeletoimkonna otsus ei keela ajalooliste sündmuste suure algustähega kirjutamise". Eituses on teisiti kui jaatuses. Kui keelan kirjutamise on õige, siis ei keela kirjutamise on siiski väär. Eitavas kõneliigis tuleb kasutada osastavat käänet: ei keela kirjutamist.Tegemist on Vikerraadio "Keelesäutsuga". Kõiki "Keelesäutse" saate kuulata SIIN.
