Indrek Treufeldt: pole ime, et Skandinaavia Eesti arste peibutab
Rahakotil on inimesele küllalt kummaline mõju. Kui teil on rahakotis näiteks sada eurot ja te peate kulutama 10% ehk 10 eurot, siis see pole teab mis suur kulutus. Aga kui teil on rahakotis ainult 10 eurot, siis ühe eurone kulutus tundub päris suur olevat. Sama lugu on ka rahvuslike rahakottidega. Kui üks ühiskond on rikas, siis ta on valmis ka rohkem välja käima meditsiinile. Näiteks Ameerika Ühendriikides kulutatakse 15% rahvuslikust rikkusest meditsiinile. Prantsusmaal ja Saksamaal on see 10%. Teisel pool on Eesti, Rumeenia, Küpros, kus 6% rahvuslikust rikkusest läheb meditsiinile. Et aga rikkuse vahe on väga suur - Eesti on vaene riik võrreldes rikka Ameerikaga - siis tekib tõepoolest selline padjaefekt. Et vaene, väike riik saab väga väikese padja ja suur Ameerika saab väga head tingimused oma meditsiini arendamiseks.Elame küll Euroopa Liidu vennalikus, võib-olla ka võrdses peres, aga kui me vaatame keskmisi tunnitasu määrasid, siis see on üks paras trepp. Kõige rohkem makstakse Norras 44,2 eurot tunni eest või Belgias 39,3 eurot tunni eest. Siin samas, meie naabrite juures Soomes makstakse 29,7 eurot tunni eest. Euroopa Liidu keskmine tunnitasu määr on praegu 23,1 eurot tunni eest. Ja keskmisest allapoole jäävad sellised riigid nagu Ungari, Poola ja paraku ka Eesti, kus keskmine tunnitasu määr on 8,1 eurot tunni eest. Selle trepi kõige alumisem aste on hetkel Bulgaaria, kus keskmine tunnitasu määr on 3,5 eurot.Heitkem siis valgus selle nädala kõige kuumemale teemale, see on meditsiinitöötajate palgad. Ja et oleks lihtsam võrrelda, räägime arstide kuupalgast ja siin lähipiirkonnas, Skandinaaviamaades. Rootsis teenib arst kuus 6070 eurot. Soomes tervisekeskuses 6276 eurot, Norras 8122 eurot ja Taanis 6700 eurot. Meil Eestis 1704 eurot kuus. Kui me vaatame, siis erinevus näiteks Norraga on rohkem kui nelja ja poole kordne. Taani, Rootsi ning ka Soomega rohkem kui kolme ja poole kordne. Nii et pole siis ka ime, et Skandinaavia arste peibutab.
