Maaomanikud võivad hakata tõkestama ligipääsu avalikele kallastele
Keskkonnaministeeriumis valminud idee kohaselt sobib selliseks põhjenduseks kallasraja sulgemisel näiteks kuivenduskraavi olemasolu või vajadus ehitada mererpiirini aed loomade karjatamiseks rannaniidul - selliseid maaomanikke on Eestis ministeeriumi hinnangul ligi 400.  Täpsemalt toob keskkonnaministeerium näite, kus kallasrada võib olla suletud kevadest sügiseni - ajal, mil kariloomad reaalselt karjamaal viibivad. Üldreegel ütleb, tõkke seadmisel peab olema siiski tagatud sellest üle- või läbipääs, näiteks aia olemasolul värav või kraavi puhul sild. Kohalikul omavalitsusel lasub looduskaitse seaduse muudatuse jõustumisel kohustus enne tõkestamise loa andmist välja selgitada, kas vajadus kallasraja tõkestamiseks on põhjendatud ja kas see on otstarbekas ning proportsionaalne võrreldes igaüheõigusega takistamatult kallasrajal liikuda.  Hiiumaal, Saaremaal, Läänemaal, Harjumaal ja Pärnumaal vajab hetkel hooldamist üle 10 000 hektari rannaniite, millest enamusel toimubki hooldus just loomade karjatamisega. Nende alade hooldajaid on hetkel kokku 375 ja seega on tõenäoliselt samas suurusjärgus ka taotlejate hulk, kes võivad soovida kohaliku omavalitsuse nõusolekut kallasraja tõkestamiseks.  Kõige suurem on see arv Hiiumaal - 20 hooldajat/taotlejat valla kohta ja kõige väiksem Harjumaal, kus võib ministeeriumi hinnangul tulla mõni üksik taotlus valla kohta. Veeseaduse kohaselt on kallasrada riba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Selle laius laevatatavatel veekogude ääres on 10 ja teistel neli meetrit. Kallasrada puudub seaduse kohaselt sadamates, tootmisvee veehaarde vähimas võimalikus teeninduspiirkonnas, enne asjaõigusseaduse jõustumist õiguspäraselt kallasrajale püstitatud ehitisel, hüdrograafiateenistuse ja seirejaamaehitisel, kalakasvatusehitisel ja hüdroelektrijaama vähimas võimalikus teeninduspiirkonnas.
