Koalitsioonierakonnad: tuleva aasta eelarve tõstab sissetulekuid
"Üle aastate annab riigi tulude  kasv võimaluse suunata täiendavat raha mitmete valdkondade kitsaskohtade lahendamiseks. Selgeks esimeseks valikuks on tänavuses eelarves panustamine meie inimestesse - tõusevad töötajate palgad ning laiemalt võttes perede sissetulekud," ütles Kaia Iva riigikogus."Meie julgeolek, nii vaimselt kui füüsiliselt saab olema paremini kaitstud. Suuremat  palka on võimalik maksta nii õpetajatele, päästjatele, politseinikele, meditsiinitöötajatele kui ka kaitseväelastele," rõhutas Iva.Iva toonitas, et olulised positiivsed muutused leiavad aset haridusvaldkonnas. "Õpetaja keskmine palk kasvab 860 euroni ning õpetaja miinimumpalk kasvab 608 eurolt 715ni. Kõigil tudengitel on aga järgmisest sügisest võimalik ülikooli astuda õppemaksuvabalt. Samuti annavad järgmise aasta eelarvesse planeeritud 3,6  miljonit eurot kindlustunde, et Eestis esmakordselt rakenduv vajaduspõhiste õppetoetuste süsteem teeb kõrghariduse kättsaadavaks ka kesisemal majanduslikul järjel olevatele noortele," rääkis Iva.Töötajate palgafondide kasvu kõrval tõi Iva välja peretoetuste kasvu tähtsuse. "IRLi jaoks on siin oluline, et vajaduspõhiste toetuste kõrval kasvavad kõikidele lastele universaalsed toetused alates pere kolmandast lapsest ja et lisanduvad lastetoetused ei lähe toimetulekutoetuste arvestuse sisse. See tähendab, et täna toimetulekutoetust saavate perede sissetulekud paranevad oluliselt, sest lisaks toimetulekutoetustele hakatakse saama ka täiendavat lastetoetust. Samuti jõustub tulevast aastast vanemapension," ütles Iva.Taavi Rõivas tõi veel välja, et suhtelises vaesuses elavate ühe lapsega perede lastetoetused tõusevad senistelt 19,18 eurolt tuleva aasta juulist 28,77 euroni ning alates 2015. aastast kahekordseks ehk 38,36 euroni. Kahe lapsega perede vajaduspõhine toetus on  tulevast aastast 57,54 eurot ning 2015. aastast 76,72 eurot kuus. Taastub ka tasuline isapuhkus, ehk 10 päeva saab isa olla lapse ja naise juures kodus.Rõivase sõnul langeb maksukoormus tuleval aastal 0,6 protsendi võrra 32,6 protsendile, mis on viimase viie aasta madalaim tase. Seda mõjutab töötuskindlustusmakse määrade vähendamine - kindlustatule kaks protsenti ja tööandjale üks protsent. Selle muudatuse tulemusel jääb keskmiselt igale perele aastas rohkem raha kätte kuni 180 eurot."Eesti majanduse seis on mõõdukalt optimistlik. Euroopas on aga väga vähe riike, kus majanduskasv järgmise aasta eelarvet kasvatab - enamike riikide jaoks on majandus jätkuvas languses ning kriisi põhi ei ole veel kätte jõudnud. Tänu kiirele kriisile reageerimisele 2009. ja 2010. aasta eelarvete tasakaalustamisele on Eesti üks kõige kiiremini kriisist taastuvaid riike Euroopas,’’ lisas rahanduskomisjoni liige Taavi Rõivas.
