Ühendused näevad Probo Koala juhtumis vastutust ka Eestil
Septembri lõpus avaldatud raportis nähakse süüd peamiselt Hollandi võimudel ja tankeri Probo Koala omanikul prahtijafirmal Trafigura, kuid ka Eesti ametkondade tegevust kritiseeritakse. Nimelt tuuakse välja, et kui Eesti võimud oleksid 2006. aasta juulikuus, mil tanker mõned päevad mürgiste jäätmetega Paldiski sadamas viibis, otsustavamalt tegutsenud, oleks Elevandiluurannikul 15 kuni 17 inimelu nõudnud ning 100 000 inimesele tervisekahjustuse toonud katastroof võinud hoopis teisiti lõppeda. Ühenduste raportis tuuakse välja, et tankeri liikus Paldiskist edasi Elevandiluurannikule ning jääb arusaamatuks, miks Eesti võimud ei sekkunud otsustavamalt ega takistanud tankeri lahkumist, kuigi Hollandist oli saabunud faks, milles juhiti tähelepanu asjaolule, et mürgised jäätmed võidakse heita merre. 2006. aasta juulikuus tankerit kontrollinud Veeteede Ameti laevade järelevalve osakonna juhataja Marek Rauk nentis ERR-i  uudisteportaalile, et raport sisaldab eksitavat infot.Holland ei avaldanud eestlastele kogu infot Ta selgitas, et amet teostas 2006. aasta juulikuus Probo Koala kontrolli tänu Hollandi kolleegidelt faksi teel saabunud palvele. "Paluti, et Veeteede amet kontrolliks, kas samad kogused lastijäätmeid on pardal ja et võimalusel need antaks ära Paldiskis. Hollandi kolleegid ei maininud sõnagagi, et tegemist ei pruugi olla lastijäätmetega MARPOL konventsiooni mõistes," rääkis Rauk. (MARPOL on rahvusvaheline merenduskonventsioon, mis reguleerib keskkonnaohutuse ja reostuse vältimise aspekte laevadel.) Infot, millest raportis räägitakse Rauki sõnul Hollandist faksiga ei laekunud. "Ei selle kohta, et plaanitakse midagi merre heita, ega ka lastijäätmete tegeliku koostise kohta. Mainiti vaid seda, et Amsterdamis taheti lastijäätmeid ära anda, aga kuna see oleks osutunud väga kalliks, laaditi see laeva tagasi," lisas Rauk. Rauk lisas, et kontrolli käigus tuvastati, et kogused, mis olid laeva pardal ka Amsterdamis, on samad. "Laeval oli vastavates mahutites lastijäätmete hoidmiseks veel piisavalt ruumi. Vastavalt Eestis ja kogu EL-is kehtivale seadusandlusele ei olnud meil õigust sundida lastijäätmeid Paldiski sadamas ära andma," meenutas Rauk. Kuigi raportis väidetakse, et tanker suundus Paldiskist otse Aafrikasse, on see Rauki sõnul eksitav. Mehe sõnul oli nende info kohaselt laeva järgmine sihtsadam Gibraltar, kus on piisavalt võimalusi lastijäätmete äraandmiseks. "Sarnase info valguses talitaksime praegu samamoodi. Raportis selgub, et Hollandi ametivõimudel oli tegelikult märgatavalt rohkem informatsiooni, et tegelikult esitati MARPOL lastijäätmete sildi all hoopis midagi muud. Ametkondade parema piiriülese koostöö korral oleks toona ja ka täna otsused ja tegevused olnud kindlasti hoopis teistsugused," nentis Rauk.
