Koort: politseiniku ründaja võiks saada kuni 12 aastat vanglat
Ta ütles intervjuus ETV hommikuprogrammile, et kokkuleppemenetlused iseenesest ei ole probleem, kui see, milles kokku lepitakse, on piisavalt kõrge ja vastab ühiskonna valulävele."Mis puudutab meie seisukohta, siis siseministeerium soovib tõsta karistusmäära. Kui täna on politseiründajale maksimaalne karistus on kuni 5 aastat vanglakaristust, siis meie ettepanek on, et politseiründaja maksimaalne karistus oleks kuni 12 aastat vanglat," märkis ta.Koort lisas, et kui tulevikus on karistusmäär 4-12 aastat, siis saab ka kokkuleppemenetluse puhul läbi rääkima hakata alles 4 aasta pealt, mis on ligilähedane tänase maksimaalkaristusega.Samuti tõi ta näiteks, et kui teenistuskohustusi täitava kaitseväelase ründamise eest on täna ette nähtud kuni 12 aastat vanglakaristust, siis miks peaks see leebem olema politseiniku ründamise eest.Viljandi juhtumi puhul soovis Koort toonitada, et tegelikult saadi seal kohalike jõududega olukord kontrolli alla enne, kui jõudsid kohale abijõud Tartust.Ta selgitas, et kui maakonnas on kokku 100 politseinikku, siis see ei tähenda, et need 100 politseiniku on patrullijatena kogu aeg väljas. "Seal on kriminaalpolitseinikud, seal on uurijad ja patrullpolitseinikud. Kui maakonna peale on näiteks 20 patrullpolitseinikku, siis väljas saab neist korraga olla 4 inimest tulenevalt töö- ja puhkeajaseadusest ning vahetustega tööst," selgitas Koort.
