Arstide mediaanpalk on ligi 1700, õdedel 830 eurot
Täiskoormusega töötavate arstide, hambaarstide ja residentide keskmine brutopalk koos kõigi lisatasudega oli 1781, õdedel 889 ja hooldajatel 497 eurot.Põhipalk, milles lisatasusid arvesse ei võeta, oli sellest märgatavalt väiksem. Arstide keskmine põhipalk oli 1456, õdedel 743 ja hooldajatel 411 eurot.Arstide brutotunnipalk ilma lisatasudeta oli tänavu märtsis 8,73 eurot, kasvades aastaga 2%. Mediaan oli 7,82 eurot.Õendustöötajate ja hooldajate puhul oli tunnipalk 4,28 ja 2,35 eurot, tõustes vastavalt 2,3% ja 0,8%. Nende tunnipalkade mediaan oli vastavalt 4,03 ja 2,24 eurot.Riigi keskmine palk tõusis tänavu esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 6,9%. Tervishoiu ja sotsiaalhoolekande sektori palgakasv oli samal ajal vaid 3,6%.2008. aastal kehtestatud uued tervishoiutöötajate palga alammäärad tõstsid aga palgataseme riigi keskmisest kõrgemale.Seetõttu on tervishoiu ja sotsiaalhoolekande sektori palgatase alates 2010. aastast liikunud riigi keskmisega samal tasemel.Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika osakonna analüütik Angela Poolakese ütles ERR-i raadiouudistele, et keskmine palgatase on kättesaadav vaid haiglaarstidele ning madalaim keskmine palgatase on ambulatoorsetes taastusraviasutustes, kus keskmine töötasu oli 1371 eurot. "Kõige kõrgemat tasu said haiglaarstid, kelle keskime töötasu oli 2131 eurot. Põhipalga osas haiglaarstide tasu teiste tervishoiuteenuste osutajate liikidega ei erine, küll aga tõstavad palga kõrgemaks erinevad listasud ehk lisatasu õhtuse töö eest, puhkepäevadel töötamise eest, ületundide eest," rääkis Poolakese. Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa osutas tulemusi kommenteerides sellele, et võrreldes 2009. aastaga on küll tõusnud keskmine kuupalk, aga mitte tunnipalgad. "Ja mida see näitab? See näitab seda, et lihtsalt tehakse rohkem tööd. Ületööd, intensiivsemat tööd, saadakse lisatasusid," selgitas Rehemaa. Rehemaa sõnul on just see põhiprobleem, millest arstid on rääkinud. "Arstide koormus ja ka õdede koormus, mis tuli siit väga hästi välja, on ülemäära suur. Inimesed väsivad, ei taha enam sellise koormusega ega jõua enam tööd teha. Lähevad ära välismaale, Eestisse jääb neid vähemaks ja siiajääjate koormus veelgi suureneb. See on nõiaring," rääkis Rehemaa. 
