Eesti tahab oma kalapüügivõimalusi suurendada
Istungi olulisemaks teemaks on läbirääkimised 2013. aasta Läänemere kalapüügiõiguste üle. Eesti jaoks on teema tähtis, sest viimastel aastatel on Eesti kalapüügivõimalusi kümnete protsentide võrra kärbitud, ütles keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Brita Merisalu ERR-i uudisteportaalile. Läbirääkimistel Eestit esindav keskkkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus ütles, et Eesti on teinud teiste Läänemere riikidega tõsist eeltööd ning läheb läbirääkimistele ettepanekuga varasemate drastiliste kärbete asemel mitme kalaliigi puhul püügivõimalusi suurendada. Ministri sõnul on Eesti suutnud kõik Läänemere äärsed riigid ühise ettepaneku taha koondada ning see annab kindluse, et saavutatakse  eelmiste aastatega võrreldes ka parem tulemus. "Kuna ka teaduslikud andmed kinnitavad, et kalade arvukus ja olukord on Läänemeres stabiilne, ei oleks järjekordne püügivõimaluste järsk lõikamine õigustatud," märkis Pentus-Rosimannus.Teadlaste andmetel on kiluvarude seisund Läänemerel paranenud, millest lähtuvalt on Eestil ettepanek tõsta kilukvooti järgmiseks aastaks 11 protsendi võrra. Ka Läänemere avaosa räimevaru on paremas seisus ja Eesti soov on, et komisjon arvestaks ettepanekut suurendada räimekvooti 15 protsendi võrra. Liivi lahe räime osas on Eesti ettepanek jätta kvoot selle aastaga samale tasemele.Lõhe ja tursa püügikvootide osas peab Eesti õigeks kalade arvukust arvestades püügiõigust vähendada. See on vajalik, et kalade arvukust liigselt ei kahjustataks. Soome lahe lõhekvoodi osas on ettepanek püügiõigus samaks jätta. Sel aastal on Eesti kilu kalapüügikvoot 25 800 tonni. Räimel on see Läänemere avaosas 8810 tonni ja Liivi lahel 14 120 tonni. Turska võib Läänemere idaosas püüda 1519 tonni ja lääneosas 206 tonni. Soome lahes on lubatud püüda 1581 ja Läänemere avaosas 2851 lõhet.
