Pungas: rahvastikuregistri andmete kuritarvitamist pole vaja karta
Enel Pungas rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et rahvastikuandmete väljastamine on reguleeritud väga täpselt ja keegi omavoliliselt nendega midagi teha ei saa.Pungas kirjeldas, et rahvastikuregistri andmetele saavad juurde pääseda inimesed ise enda andmetele ja avaliku sektori asutused kindla ülesande olemasolul. Kolmas suur osa on see, kui riik ei ole ülesannet andnud, aga asutusel on vajadus isikuandmete järele. Sellisel juhul ettevõte saab taotleda ja küsida siseministeeriumilt andmeid.Rahvastikuregistri seaduse kohaselt on riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustel õigus kasutada andmeid avalik-õigusliku ülesande täitmiseks, juriidilistele isikutele antakse juurdepääs õigustatud huvi korral. Pungase sõnul hindavad andmete andmise vajadust siseministeeriumi töötajad."Õigustatud huvil ei ole täpset definitsiooni, et saab näpuga järge ajada. Õigustatud huvi tähendab, et hakatakse kaaluma, millisel eesmärgil see vajadus on ja kas see eesmärk on nii oluline, et inimese andmeid välja anda. Toimub kaalumine, kus on tähtis, et inimesele liiga ei tehtaks, et tema õigusi ei piirataks. Selles mõttes ei ole seal täpseid reegleid," selgitas Pungas.Kui firma soovib rahvastikuregistri andmeid reklaamieesmärgil otsepostitusmaterjalide saatmiseks, siis see ei ole Pungase kinnitusel avalik huvi. "Sellisel juhul hinnatakse õigustatud huvi. Siin on muidugi erand ka aadresside väljastamisel. Kui otsepostitust soovitakse saata, siis mitte ühegi isiku andmeid ei väljastata. Näiteks anname välja aadressid Pikk 6, Pikk 7, Pikk 8, aga me ei ütle, et seal elavad Mati või Kati," rääkis Pungas.Pungase hinnangul on andmete kasutamine lisaks riigile ka erafirmade poolt inimeste enda huvi. "Lihtne näide: kui mingil firmal, näiteks pangal, on kliendiandmebaas, ja kui kliendid surevad, siis keegi ei soovi, et tema surnud sugulastele saadetakse jätkuvalt kirju. Andmete väljastamine ei tähenda alati konkreetselt andmete väljastamist. Võib olla ka nii, et mingi firma annab oma klientide loetelu ja siis teatatakse firmale info surnud klientide kohta ja nad saavad omakorda kliendi andmebaasist välja võtta," rääkis Pungas."Tegelikult on väga palju erinevaid variante, kuidas andmeid väljastatakse. Ja enamasti on ka reklaam kaudselt inimeste huvides," lisas ta.Kes tõesti ei taha, et talle otsepostitusi saadetakse, siis on võimalus sulgeda oma andmete väljastamine rahvastikuregistrist õigustatud huvi jaoks. Selleks saab teha avalduse, et tema andmeid ei väljastataks.Pungas selgitas, et lisaks otsepostitustele küsivad firmad rahvastikuregistrist andmeid näiteks teede või liinivõrkude hooldamisel, kui on vaja saada kinnistuomanikult mingeid lubasid. Lisaks palutakse andmeid näiteks emakakaelavähi uuringuid teostavad asutused, et saada infot vastavas vanusevahemikus naiste kohta. Ka üksikisikud küsivad rahvastikuregistrist informatsiooni, peamiselt oma esivanemate kohta.Kui eraettevõtetele saavad inimesed tasulist ligipääsu piirata, siis riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele on see lubatud. "Nende juurdepääs on väga kindlalt ainult oma ülesannete täitmiseks. Rahvastikuregister ongi ju inimeste teenimiseks ehk tegelikult riik püüab siiapoole, et inimesed ei peaks oma andmeid endaga kaasas vedama. Oleme riigis jõudnud nii kaugele, et kui üks riigiasutus vajab sünnidokumenti inimese kohta, ei tohi seda küsida inimese käest, vaid andmed peavad olema vaadatud rahvastikuregistrist, ehk see töötab ainult inimese heaks," rääkis Pungas.Pungas kinnitas, et rahvastikuregistri andmete kuritarvitamist ei ole ja need andmed, mis inimestele pigem muret teevad on nende enda poolt kuskil mujal antud. "Inimesed ei peaks muretsema, et rahvastikuregistri andmed kuskil midagi halba teevad. Need on ikkagi väga kaalutletud otsused, kaalutakse inimese enda ja firma huvi ja inimestele liiga ei tehta."
