Uuring: Eestis on puudu ligi 170 arsti
Erinevus lepingulise ja reaalse koormuse vahel näitab nõudlust arstide töö järgi. Kokku pidid kõik arstid (sealhulgas arst-residendid) 2012. aasta aprillis lepingute järgi täitma 3813 ametikohta. Reaalselt täideti aga 3979,5 arsti ametikohta. Uuringust järeldub, et Eestis on puudu ligikaudu 166 täistööajaga töötavat arsti."Arstide ja tööandjate vahel oli lepinguid sõlmitud kokku 3813 ametikoha täitmiseks - ehk see hulk ametikohti oli arstidele töötamiseks ette nähtud. Üks täidetud ametikoht võrdus aprillis 160 töötunniga ehk täistööajaga. Reaalselt töötas osa arstidest rohkem kui nad lepingute järgi töötama pidid. Seega täitsid arstid reaalselt kokku 166 ametikohta enam ehk 3979 ametikohta. Kuna arstid täitsid kokku 166 ametikohta rohkem ja üks täidetud ametikoht võrdus aprillis 160 töötunniga, siis võib öelda, et 166 täistööajaga töötavat arsti on puudu, sest nii palju oli ka rohkem täidetud ametikohti," selgitas ERRi uudisteportaalile TAI pressiesindaja.Kõige rohkem vajatakse arste piirkondlikes ja keskhaiglates, kus arstid täitsid kokku vastavalt 68,9 ja 64,2 ametikohta rohkem kui nad lepingute järgi täitma pidid.Eriarstiabiasutustes oli seevastu lepingute raames ettenähtust täidetud pea 4,6% ehk 11,3 ametikohta vähem, mis tähendab, et osa arstidest oli tööle vormistatud suurema koormusega kui nad reaalselt töötasid.Kiirabiasutustes olid arstid tööle vormistatud kokku 31,9 ametikohale. Reaalselt täideti kiirabiasutustes aga 3,1 ametikohta rohkem. Ka perearstiabiasutustes täideti 15,4 ametikohta rohkem ehk praeguse töömahu juures oleks juurde vaja ligikaudu 15 täistööajaga praktiseerivat perearsti.Uuringust järeldub, et Eesti tervishoiusüsteemis on kõige suuremat puudust tunda erakorralise meditsiini ning anestesioloogia ja intensiivraviarstide järele.Tegemist on pilootuuringuga, kus ei osalenud 100%-liselt kõik tervishoiuteenuse osutajad. Uuringust selgub, et andmed esitas ligikaudu 69,3% tervishoiuteenuse osutajatest.
