Eestis on säästliku energiatarbimiseni pikk tee käia
Suurim säästupotentsiaal peitub endiselt eluhoonetes, millest paljud lekivad veel kuivana pastel, vahendas "Aktuaalne kaamera".Kerkivad või renoveeritavad eramud peavad juba mõne aasta pärast olema veerandi võrra energiatõhusamad kui seni. Tänase 180 kilovatt-tunni asemel tohivad uued väikemajad tarbida kokku 130 kilovatt-tundi energiat ruutmeetri kohta aastas. Ehkki see teeb ehituse umbes 10 000 euro võrra kallimaks, on see siiski mõistlik, kinnitab värske uurimus."Energiatõhususe parandamine tasub ära," kinnitas Soome arengufondi energeetikaekspert Jarek Kurnitski. Tema sõnul tähendab 130 kilovatt-tunnine energiakulu ruutmeetri kohta, et seintes peaks olema 20-25 sentimeetri paksune soojustus, aknad oleksid kolme klaasiga klaaspaketid ning ventilatsioonisüsteem oleks hea soojustagastusega. Samuti peaks korralik olema küttesüsteem.Tallinna tehnikaülikool on koos Kredexiga loonud ka juhendi, kuidas kõige lihtsamalt uute energiasäästu miinimumnõuetega toime tulla."See on abimaterjal projekteerijale, tulevasele majaomanikule, arendajale, kus saab juba projekteerimise algstaadiumis võtta vastu energiatõhusust arvestades õigeid otsuseid, vältida hilisemat ümbertegemist, mõttetut aja ja ressursi kulutust," sõnas TTÜ ehitiste projekteerimise instituudi ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetooli juhataja Targo Kalamees.2020. aastast peavad aga kõik Euroopa Liidus kerkivad hooned olema nn ligi nullenergia majad, mis tähendab, et peavad tootma praktiliselt sama palju energiat kui tarbivad. See tähendab väga kokkuhoidlikku energiakasutust, aga mitte ainult."Sellest ei piisa, tuleb täiendada taastuvenergia lahendustega, nt päikesekollektorid, päikesepatareid päikeseelektri tootmiseks, soojuspumbad, mis võtavad taastuvenergiat pinnasest või õhust," selgitas Jarek Kurnitski.
