Kodu tuleks enne talve keldrist katuseni üle vaadata
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi avaldas ERRi uudisteportaalile lootust, et enamik korteriühistuid on juba talveks valmis. Siiski soovitas ta hoone keldrist katuseni üle vaadata. Tähelepanu tuleks pöörata muu hulgas torustikule, et tuvastada võimalikke lekkeid, samuti on vaja puhastada vihmaveerennid sodist. "Kindlasti peaks üle vaatama ka maatüki, et sade ja lumesulamisvete äravool oleks prahist puhas," selgitas Mardi.  Talv oma külmaga eeldab küttesüsteemi ülevaatamist. Kütteseadmed peavad olema puhastatud ja hooldatud. Siin on oluline pöörata tähelepanu just korteriomanike võimalikele probleemidele, et enne suurt külma kõik korda teha. "Soovitan koguda varakult graniitsõelmeid, et vältida libedust, sest tuha jaliiva kasutamine on keelatud," ütles Mardi. Tema sõnul on praegu väga oluline üle vaadata ühistu bilanss just võlgnikes osas, et ei tekiks maksejõuetust, sest kulutused toasoojale kasvatavad jõuliselt ühistuliikmete maksekoormust. Pliidid ja ahjud peavad olema korras Päästeameti peaspetsialist Ivika Aman juhtis tähelepanu vajadusele kontrollida küttekollete korrasolekut. Hoone korsten ja tahmalõõrid tuleb hoida pragudeta ja puhtad. Pliiti, maja- või saunaahju tuleb kütta mõõdukalt, sest liigkütmine on hoonete süttimise üks levinumaid põhjuseid. "Tuleb jälgida, et elektrijuhtmestik oleks kahjustamata ning elektrilise kodutehnika kasutamine turvaline," selgitas Aman.  Tulekahju avastamisel võimalikult varases staadiumis on suureks abiks paigaldatud suitsuandurid. Kütte- ja soojendusseadmeid (pliidid, ahjud, katlad, soojapuhurid) eitohi jätta järelevalveta. Samuti on keelatud külmunud torustiku sulatamine lahtise tulega. Kui linnade ja suuremate asulate puhul on operatiivabi juurdepääs elu- ja abihoonetele suhteliselt lihtne ja kiire, siis ääremaadele jäävad metsatalud teevad päästetöötajad murelikuks. Siinkohal tuletabki päästeamet meelde ja paneb inimestele südamele, et operatiivse abi efektiivsus õnnetuse korral sõltub suurel määral juurdepääsuteede läbitavusest.  Samuti peaks igaüks teadma, kus asub tema kodule lähim veevõtukoht, ning võimalusel hoidma vaba ja sõidetavana ka sinna viiva tee. Lumi ohustab katuseid   Ivika Aman tuletas hoonete omanikele meelde, et katused võivad lume raskuse all sisse kukkuda. Ta selgitas, et hoonete katused on arvestatud lumekoormusele ca 100 kg/m2. Lumi aga võib olla väga erineva kaaluga. Külmal ajal, st kui õhutemperatuur on alla -7 °C, on lumi kõige kergem. Kergelt, ilma tuisuta katusele sadanud lume kihi paksuseks võiks julgelt lubada 70-80 cm. Mida soojem on ilm, seda raskemaks muutub lumi ning seda suurem koormus langeb katusele. Seega tuleks lumekihi paksust oma hoone katusel hinnata väga kriitiliselt.
