Teadlased: Läänemerest püütud kala võib julgelt süüa
Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskuse doktorant Randel Kreitsberg rääkis ERRi raadiouudistele, et projekt BEAST ühendab endas peaaegu kõiki Läänemerd ümbritsevaid riike."Kõiki neid teadlasi ühendab see, et neid huvitab inimese mõju Läänemerele ja just inimtekkelise reostuse mõju. Iga teadlasterühm huvitus mingisugusest erinevast liigist või liikide rühmast, meie uurisime kalu," selgitas Kreitsberg.Teadlase sõnul uuris Eesti töörühm inimtekkelisi toksilisi ühendeid, mis pärinevad naftast ning heitgaasidest, mis lõpuks Läänemerre on jõudnud. "Igasugune naftareostus, kõiksugused õlid, mis tänavatelt vihmaveega jõkke ja jõgede kaudu merre kanduvad, autode heitgaasid, mis lendavad õhku, kondenseeruvad veepiiskadeks, sajavad vihmana alla ja jõuavad samuti lõpuks merre. Kõik need ained on mürgised ja mõjutavad vees elavaid organisme," sõnas ta.Teadlased mõõtsid aineid Eesti rannikumere emakalas ja lestas, et teada, kas merest lauale jõudev toit on puhas."Selguski, et tegel Eesti rannikumeri on üks puhtamatest ja mõnusamatest kohtadest, kus Läänemere elustik elada võiks," kinnitas Kreitsberg.Ta lisas, et Eestis ei ole nii kompleksset uuringut kalade reostuse kohta varem tehtud, kuid andmeid võrreldi küll rootslaste, soomlaste ja leedukate varasemate Läänemere uuringute tulemustega. Nii selguski, et Eesti rannikuvetes on peaaegu kõikides piirkondades toksiliste ainete sisaldus madalam kui näiteks rootslaste sarnastes töödes."Nii et suhteliselt rahuliku südamega võib vähemalt Eesti kaluri püütud kala ära süüa ja ei pea muretsema toksiliste ainete pärast," sõnas teadlane.
