TÜ teadlased avastasid elamusgeeni
Igal inimesel on olemas geen nimega CTNNA2, vahendas "Aktuaalne kaamera". Kõigest väike muutus selles geenis on aga põhjus, miks mõned inimesed ei talu igapäevarutiini ning on elamustejanulised ehk on näiteks altid proovima mõnuaineid, mängima hasartmänge ning satuvad sagedamini juhuvahekordadesse. "Ja see näitab, et võib-olla selles närvi kasvufaasis on midagi sellist, mis teeb ühed inimesed rohkem põnevust vajavateks ja nendeks, kellele just meeldib oma igapäevaelu monotoonsus," selgitas Tartu ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik.Avastuse praktilisest kasust teadlased esialgu ei räägi ja eelkõige on tegemist teadasaamisega, et elamusgeen on olemas. Võimalikust ravimiarendusest, millest geeniuuringute puhul sageli kõneldakse, pole professor Alliku väitel juttugi. "Siin ei ole midagi ravida, ma arvan, et evolutsioon on ise soosinud seda, et on olemas mõlemat tüüpi inimesi. Kui kõik oleksid ainult põnevusjanulised, siis oleks tõenäoliselt inimkond välja surnud, sest nad oleksid näppu- ja peadpidi kuhugi vahele jäänud ja ära jäänud. Ehk alalhoidlikke inimesi, kes tahavad stabiilsust ja monotoonsust, on ka vaja. Nii et võib öelda, et erinevad keskkonnad, erinevad olukorrad nõuavad erinevaid inimesi," rääkis Allik.Ajakirjas Translational Psychiatry ilmunud uuringu kaasautorid on lisaks Jüri Allikule veel ka Andres Metspalu, Anu Realo ja Tõnu Esko ning algandmeid saadi peale Eesti Geenivaramu veel Austraaliast, Sardiiniast, Hollandist, Soomest ja Ameerika Ühendriikidest.
