Kanaari saarestik võib vulkaani tõttu veel ühe saare juurde saada
Viimase paarikümne miljoni aasta jooksul moodustunud Kanaari saarestiku seitse suuremat ja kuus väiksemat saarekest on vulkaanilist päritolu, seepärast pole ime, et El Hierro lähistel hakkas oktoobris taas tegutsema üks vulkaan, vahendas "Aktuaalne kaamera"."Eelmine purse oli aastal 1971 La Palma saarel, mis on ka seal läänekandis ning teine selline uus ja aktiivne saar. Võiks öelda, et kindlasti iga sajand on mõni vulkaanipurse, aga nad võivad ka päris väiksed olla," selgitas Tallinna tehnikaülikooli mäeinstituudi dotsent Heidi Soosalu.Vulkaan hakkas purskama 600 meetri sügavusel juba oktoobris ja on tulnud saarele järjest lähemale. Pealtnägijad kirjeldavad veealust vulkaanipurset kui suurt mullivanni keset merd. Vulkaanilise tegevusega on käsikäes käinud ka väiksemaid maavärinad, mida praeguseks on loendatud üle 12 000. El Hierro lõunaosast on inimesed evakueeritud, sest maavärinad võivad tekitada maalihkeid ja kivilaviine. Teised Kanaari saarestiku saared seismilisest aktiivsusest ohustatud pole. Kanaarid on Egiptuse ebastabiilse poliitilise olukorra tõttu sel aastal eestlaste eelistatuim turismipiirkond."Siiani ei ole kuulda küll olnud, et keegi oleks oma reisi ära jätnud või et ta väga uuriks situatsiooni seal. Loomulikult me ise hoiame silma peal ja tänagi helistasime kohalikele reisikorraldajatele, kelle sõnul on olukord täiesti rahulik ja mingit paanikat seal kohapeal pole. Aga kindlasti on see huvitav nähtus ja internetiski on näha seda kerkivat saart," rääkis Estraveli turundus- ja kommunikatsioonijuht Mari-Liis Rüütsalu.Euroopa teadlased jälgivad kogu protsessi põnevusega ja ei oska prognoosida, millal see lõpule võiks jõuda.Teadlaste hinnangul on purse plahvatuslik seni, kuni magma on kontaktis mereveega ehk kuni moodustub saar. Seni aga näeb aeg-ajalt meres ujuvaid auravaid kivisid.
