Neeruarterite denervatsioon aitab kõrgvererõhuhaigeid
Protseduuri eesmärk on langetada ja normaliseerida kõrget vererõhku ning pakkuda efektiivset ravivõimalust ka sellistele kõrgvererõhuhaigetele, kellele muu ravi ei mõju ja keda on Eestis hinnanguliselt 15 000 kuni 20 000, vahendas "Aktuaalne kaamera".Raviprotseduur tehakse angiograafiakabinetis, kohaliku tuimestusega ja vajadusel saab ka valuvaigisteid."Me viime kummassegi neeruarterisse peenikese traadi, millega kõrvetame neeruarteri seina teatud kohtades ja loodame, et kõrvetame ka selle närvi läbi, mis on kurja juur," kirjeldas ITK angiografist-kardioloog Sulev Margus.Tohtrid ütlevad, et patsendi valikuga ei tohi eksida. Patsientidel ei tohi olla sekundaarset tüüpi vererõhutõbi, neerupuudulikkus ega neeruarterite ahenemine. Neid peab pikalt jälgima enne protseduuri ja 1 ööpäevaks jäävad nad jälgmisele südameskusesse ka pärast protseduuri.Kõrge vererõhu all kannatavatele inimestele on tohtritel ikka ja jälle esimene soovitus elustiili muutus, kui see ei aita, tulevad tabletid. Paraku pole neist alati piisavalt abi."Need haiged, keda me täna ravime ja kes on kutsutud sellele protseduurile, on kõik raviresistentsed ehk ravile allumatud vererõhuhaiged. Hinnanguliselt isegi 7-10 protsenti me hindame ravile allumatuteks ja nende patsientide jaoks on see tõesti ainus hetkel kättesaadav meetod, kuidas vererõhku vähendada," selgitas ITK kardioloog Tiina Uuetoa.Haigekassa andmete järgi ostavad meil apteekidest vererõhuravimeid umbes 200 000 täiskasvanut, mis tähendab, et teiste riikide statistikale tuginedes võiksid ligi 6000 eurot maksvat raviprotseduuri vajada 15 000 kuni 20 000 inimest. Täna seda protseduuri haigekassa nimekirjas veel ei ole. "Kui protseduur on nüüd ja täna, siis see efekt ei teki nüüd ja täna. Umbes kahe nädala või kuu jooksul tekib märkimisväärne vererõhu langus. See stabiliseerub kuuendaks kuuks ja püsib esimesel aastal, teisel aastal. Praegu on käimas suuremad uurimused, mis hindavad kolme aasta ja kaugemat efekti, kuid mis ei ole veel publitseeritud. Protseduuri ennast teostatakse Euroopas teatud keskustes juba rutiinselt," rääkis Uuetoa.Esimene teaduslik artikkel uurimusest publitseeriti 2009. aastal nimekas meditsiiniajakirjas Lancet. Protseduuriga saavutati ülemise vererõhu langust 30 ja alumise vererõhu langust kuni 15 millimeetrit elavhõbedasambal. Kirjanduse andmetel suurendab näiteks kahe millimeetrine vererõhutõus insulti suremust 10 protsenti. Kõrgenenud vererõhutõbe põeb hinnanguliselt  30 kuni 40%  täiskasvanutest maailmas.
