Alampalga kasv täidab riigieelarvet ligi 3 miljoni euroga
Rahandusministeeriumis eilseks valminud analüüsi kohaselt saab riik töötasu alammäära tõstmisega aastas tulusid juurde 4,86 miljonit eurot, ent ühtlasi lisandub kulusid 1,92 miljonit eurot.Riigieelarve kulud tõusevad peamiselt tõujõukulude suurenemise tõttu ministeeriumites, nende hallatavates asutustes ja  kohalikes omavalitsustes. Ministeeriumite kulud, sealhulgas tööjõukulud, suurenevad eeldatavasti 740 173 euro võrra ning kohalike omavalitsuste kulud 772 854 euro võrra.Töötasu alammäära tõus toob kaasa ka töötasu alammääraga seotud hüvitiste suurenemise. Näiteks eeldatav vanemahüvitise kulu tõus on 474 408 eurot, asendusteenistuse igakuise toetuse kulu tõus 3450 eurot ja Eesti Haigekassa ajutise töövõimatuse hüvitise kulu tõus 391 165 eurot.Riigieelarve tulud tõusevad peamiselt maksude laekumise suurenemise tõttu. Prognoositav täiendav maksutulu on 4,79 miljonit eurot. Erasektori panus eeldatavasse maksulaekumisse on 4,16 miljonit eurot ja avaliku sektori panus 632 610 eurot. Lisaks suurenevad tulud kriminaalmenetluse seadustiku alusel määratud sunniraha suurenemise tõttu summas 71 200 eurot.Ametiühingud ja tööandjad allkirjastasid eile kokkuleppe, millega tõuseb alampalk alates uuest aastast 290 euroni kuus ja 1,80 euroni tunnis. Sõlmitud kokkulepe edastatakse ka valitsusele, kes on teatanud, et austab ametiühingute ja tööandjate kokkulepet ning kehtestab laiendatud kollektiivlepingus nimetatud määrad töötasu üleriigilise alammäärana.Ametiühingute keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul tõuseb alampalk esimest korda pärast mitmeaastast paigalseisu, mistõttu võib öelda, et lisandunud 12 euro märgiline tähendus on ehk suuremgi kui rahaline väärtus.Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis tõdes, et selle aasta läbirääkimised olid konstruktiivsed - tööandjad mõistsid, et alampalga paigalseisuga ei saa enam nõustuda, ning ka töötajate esindajad olid valmis kompromissiks.Praegu makstav miinimum on 278 eurot ja see on olnud selline alates 2008. aastast.
