Loodetormid murendavad Harilaiu poolsaart
Harilaiu poolsaar on laineuurijate lemmikpaik, sest on avatud kõigile tormidele. Edela või lääne suunast tulevad tormid ei tee sealsele rannikule suurt midagi, küll aga loodetormid, mis sõna otseses mõttes sulatavad rannaastangut, vahendas "Aktuaalne kaamera".Kui tormid puhuvad ka edaspidi Eesti randade jaoks valdavalt harjumatust  suunast, võib rannajoon tundmatuseni muutuda, prognoosib Tallinna Tehnikaülikooli küberneetika instituudi juhtivteadur akadeemik Tarmo Soomere."Lained tulid valest suunast, suhteliselt kõrge veetaseme ajal külmumata ranna pihta ja järsku hakkas rannaastang ära kaduma kui nõiaväel. Taganemise kiiruseks umbes nelja-viie meetri kõrgusel astangul mõõdeti 60 sentimeetrit tunnis. Terve tormi jooksul taganes astang kümne meetri võrra," rääkis akadeemik.Soomere näitas labori teadlaste poolt avaldatud kirjutisi, milles muu hulgas tõestatakse, et kiirlaevade lainetus käitub sarnaselt tsunamidele, kus eellainetus muudab rannajoont selliselt, et lained saavad oma jõudu kaotamata maismaale teed murda. Randade jaoks ebatavalisest suunast saabuvad lained võivad  ära kanda uskumatult suure hulga setteid. Mõõtmiste järgi viisid vaid nelja laeva poolt tekitatud vähem kui ühe meetri kõrgused lained Aegna saare rannast ära 700 liitrit klibu iga rannajoone meetri kohta. See on kogus, mida üks tugev mees kühveldab paar tundi."Kõige suurema löögi all on need rannad, mis on avatud otse avamerele. Neil pole sõna otseses mõttes kuhugi minna, meri võtab selle materjali, paigutab selle kuhugi teise kohta ümber, tekivad ajutised maasääred. Peamine protsess on see, et madalaveeline ala ranna ääres laieneb," rääkis Soomere.Kui kliimamuutused toimivad, siis tõenäoliselt muutub ka tuulte suund. Eesti jaoks tähendab see liivarandade taganemist mõnikümmend meetrit aastas, mis omakorda muudab küsitavaks rannaäärsete majade eluea.
