Varjupaigaloomad leiavad aina sagedamini uue kodu
Kozõreva rääkis ERRi raadiouudistele, et kliinikusse on ostetud juurde uusi seadmeid, mis annavad rohkem võimalusi loomi õigesti ravida ja välja valida korralikke preparaate, et nad saaksid kiiremini terveks. "Kasse väljastatakse meil praegu ainult kiibiga ja koeri opereeritult. Tõstame varjupaiga teisele tasemele, et inimestel oleks kindlus, et kui nad võtavad siit looma, peab ta olema igati terve," sõnas ta. Kozõreva sõnul on inimesed tänu sellele, et loomad on opereeritud, hakanud neid varjupaigast rohkem võtma. Selliste loomade puhul pole muret, et nad kodust ära jooksevad või kutsikad saavad. Ka on varjupaik hakanud tegema rohkem propagandat, et loomaomanikud oma lemmikuid jälgiksid ja neid hulkuma ei laseks. Seetõttu satub varjupaika varasemast natuke vähem ja sealt läheb koju natuke rohkem loomi ning see on väga hea, nentis varjupaiga juht. Kozõreva hinnangul on sellist kohta, kuhu inimesel oleks häda korral võimalik loom tuua, kindlasti tarvis. "10-20 protsenti on need inimesed, kes on ära tüdinenud oma loomadest. Aga on neid, kel on tõesti vaja abi, näiteks on looma omanik surnud," selgitas ta.Iga varjupaika sattuva koera vaatab Kozõreva isiklikult üle ja koos arstidega tehakse otsus, mis loomast saab. Üldine reegel on, et vanad, raskelt vigastatud ja agressiivsed koerad pannakse magama. "Need koerad, kellest saab asja, kes on sotsialiseeritud, kenad, jätame päris kindlasti siia elama nii kauaks, kuni nad leiavad endale kodu," kinnitas varjupaiga omanik.Loomasoovijatele annab varjupaik huvi äratavate loomade kohta nii palju infot, kui teada on, kuid sageli satuvad loomad nende juurde otse tänavalt ja nende endise elu kohta võib vaid oletusi teha. "Võime jagada oma kogemusi, kuidas ta siin elab, kuidas teiste koertega käitub, saame testida ka kassidega. Aga kõik sõltub sellest, missugused on teie lapsed, kas nad karjuvad kõvasti või mitte - seda me ei tea. Nii et üllatusi võib ikka tulla ja sellega peavad inimesed arvestama," märkis Kozõreva.
