Kindlustama sunnivad pangad, mitte tormid
"Kindlustuslepingute sõlmimise kasv on olnud väga aeglane," rääkis Merko Kimsto intervjuus ETV saatele "Terevisioon". "Ta on stabiilne, masu ajal on vaikselt need mahud kasvanud, aga väga vähe. Ei ole nii, et kui on torm, siis on telefonid punased ja kõik tahavad. Pigem osa olemasolevaid kliente täpsustab, kas neil on need kaitsed olemas, mis neid huvitavad."Kimsto sõnul on huvitav, et ka pärast 2005. aasta suurt tormi ja 2010. aasta augustitormi ei kiirustanud inimesed oma hooneid kindlustama.Praeguseks on If Kindlustus saanud umbes 210 kahjuteadet, neid tuleb iga päev juurde ja mõned suvilaomanikud võivad tormikahjud avastada alles kevadel, rääkis Kimsto. Tema hinnangul võivad kõik kindlustusseltsid Eestis saada neid poole tuhande ringis.Enamikul kindlustusseltside kindlustuspakettidel on tormikahjud sees. Mõnelt kindlustusseltsilt saab aga osta ka poliisi üksnes tulekahju vastu. Väga paljudel klientidel pole Kimsto sõnul aga koguriski kindlustuskaitset, mis kaitseks kodust vara - näiteks arvuteid ja LCD-telereid - elektrihäirete puhul..Kimsto sõnul tuleb keeldumisi rohkem ette ettevõtete puhul just hoonete kehva ehituskvaliteedi pärast. ning ta toonitas, et ettevõtted peaksid oskama oma riske paremini hinnata kui eraisikud."Keskmiselt jäävad need nõuded 1200-1500 euro kanti, nii et need ei ole väga suured. Aga suurimad kahjunõuded selle tormiga on Ifil olnud 65 000 eurot, 70 000 eurot, 50 000 - selliseid kahjusid on ka. Mis ongi silma hakanud, näiteks kui 2011. aastat kokku võttes vaadata, siis varasemad tormid olid väiksemad ja ka niisuguseid suuri kahjusid oli väga vähe. Just aasta lõpp tõi palju niisuguseid suuri kahjunõudeid," rääkis Kimsto.Enamasti peab kindlustus hüvitama plekk- ja rullmaterjalist katustele, ümber kukkunud aedadele ja puude alla jäänud majadele ja autodele tekitatud kahju, Elektrihäiretest tekitatud kahjusid on vähem.
