Patsientidest ligi 40% ootab eriarsti vastuvõttu enam kui kuu
Eriarsti külastanuist 28% pääses viimasel korral eriarsti vastuvõtule nädala jooksul pärast registreerimist, 31% kulus selleks 8 päeva kuni 4 nädalat ning 39% rohkem kui kuu aega.Küsitlusele eelnenud aasta jooksul on oma terviseprobleemide tõttu mõne arsti poole pöördunud 78% Eesti 15-74-aastastest elanikest. 66% küsitletuist on selle aja jooksul külastanud perearsti, 46% eriarsti, 40% hambaarsti, 19% pereõde, 12% on viibinud haiglas uuringutel või ravil ning 8% puutunud kokku kiirabiga. Võrreldes 2009. aasta uuringuga on viimasel kahel aastal kõige märgatavamalt langenud hambaarsti, pereõe ja eriarsti külastamine. Harvemat hambaarsti juures käimist põhjendatakse enamjaolt kaebuste puudumise või majanduslike põhjustega.Eriarsti külastanud vastajaist 12% on käinud selle aja jooksul vähemalt ühel korral ka tasulisel eriarsti vastuvõtul. Tasulise arsti poole pöördumist põhjendatakse ennekõike riigi poolt rahastatud süsteemis esinevate pikkade järjekordadega, lisaks aga ka eraarstilt saadava abi parem kvaliteedi, tasuta vastuvõtu või saatekirja puudumisegaErakorralise meditsiini osakonda, erakorraliste haigete vastuvõtuosakonda või traumapunkti on viimase aasta jooksul sattunud või pöördunud ligikaudu iga viies Eesti elanik. Enamasti satutakse sinna ootamatu haigestumise või vigastuse tõttu, aga lisaks leidub ka neid, kelle jaoks on tegemist võimalusega kiiremini eriarsti juurde või uuringutele pääseda.Rohkem kui pooltel (54%) elanikel on olnud viimase aasta jooksul mõni terviseprobleem, millega nad on jätnud arsti poole pöördumata. Peamiseks arsti poole pöördumata jätmise põhjuseks on asjaolu, et terviseprobleem ei olnud piisavalt tõsine ja inimene sai sellega ise hakkama.Väljakirjutatud retseptiravimi on apteegist jätnud välja ostmata kolmandik elanikest (31%). Ravimi ostmata jätmisel on peamiselt olnud majanduslikud põhjused või ei ole peetud ravimi kasutamist vajalikuks.Inimesed elavad tervislikumaltPositiivse poole pealt selgus uuringust, et viimase aasta jooksul on enda hinnangul oma eluviise tervislikumaks muutnud 43% ning ebatervislikumaks 9% elanikest.Sarnaselt varasematele aastatele leiab pool Eesti 15-74-aastasest elanikkonnast, et nende tervislik seisund on väga hea või pigem hea. Keskmiseks hindab oma tervislikku seisundit 37% ning pigem halvaks või väga halvaks 13% inimestest.Eesti tervishoiu korraldust hindab heaks 61% ja halvaks 33% 15-74-aastastest elanikest. Sarnaselt eelmisele aastale häirivad elanikke praeguse korralduse juures vaieldamatult kõige enam pikad järjekorrad, lisaks ka teenuste kallidus. Kiidusõnad aga jagunevad erinevate aspektide vahel küllaltki võrdselt: tervishoiutöötajad, süsteemi ülesehitus, abi kättesaadavus, viimasel ajal aset leidnud uuendused.Uuringuga saab täismahus tutvuda siin.
