Uus tehnika aitab piirivalvel tõhusamalt Kagu-Eestit kontrollida
Kagu-Eesti piir Venemaaga on üks võimalik aken Euroopaase nii salakaubavedajatele kui ka Aasiast pärit illegaalsetele immigrantidele. Seetõttu vajab Euroopa Liidu, Schengeni ruumi ja Eesti ühine välispiir valvast silma, vahendas "Aktuaalne kaamera"."Kui varem oli meie põhitegevus inimressursside näol piirilõigul valvamine, siis nüüd 24 tundi kindlas lõigus valvavad seda seadmed," ütles Piusa piirivalvekordoni juht major Aare Väin.Võimalik, et just tõhus ennetus on hoidnud piiririkkujate tulva tagasi. Tihedamini satub piirivalvurite vaatevälja mõni ilves, karu või hunt, kuid ühel-kahel korral kuus leidub siiski ka inimesi, kes Eesti piirikaitse tugevust katsetavad. Möödunud aasta üks markantsemaid seiku puudutab kolme araablase katset petta piirivalvetehnikat looma moodi neljakäpukil metsasihti ületades. "Möödunud aastal oli see üks tähelepanuväärseim juhtum. Valveseadme eest võid maskeeruda kelleks tahes, aga seal pääsu ei ole. Selle järgi teeb kindaks, mis sissetungijaga on tegemist ja vastavalt sellele siis reageerima," lausus Väin.Nii ei tähenda uus tehnika seda, et inimesi poleks piiri valvamiseks enam tarvis. Tänu elektroonikale on piirivalvuritel võimalik sama koosseisuga paremini jälgida suuremat ala ning vajadusel ka kiirelt reageerida. Lisaks piirivalve enda jõududele ja nüüdisaegsele tehnikale mängivad piirikaitses olulist rolli kohalikud elanikud, kes on piirivalvureid aidanud umbes veerandil juhtumitest.Külalised kaugest Afganistanist, Vietnamist või suisa mõnest Aafrika riigist ei satu Meremäele tavaliselt bussiga, vaid hoopis jala. Jõudes läbi metsade ja üle põldude suurema teeristini, on nende tavapäraseks küsimuseks: kustkaudu siit Tallinna saab?"Sõitsime autoga, ma arvan, et Meremäe piiripunkti poolt ja tõepoolest olid kaks väga pikka meest, kes olid mustanahalised, umbes Meremäe töökoja juures. Minul oli kohe esimene mõte, et ju nad ikka üle piiri tulnud on, kust nad muidu siia sattusid," meenutas Meremäe elanik Viivika Kooser.Aare Väina sõnul on sissetungijad üldjuhul piirivalvuritega kohtudes hirmunud ning vastupanu pole keegi seni avaldanud. "See on neile üllatusmoment, et kuidas nad nii professionaalselt ja kiiresti tabatud saadi," märkis Väin.Seda, et avastatakse mõni jälg, kuid kedagi ei leita, juhtub tema kinnitusel nüüdseks haruharva, aastas ühel kuni kolmel korral.Kokku sai piirivalve uute seadmetega juurde 13 ööpäevaringselt kontrollitavat ala. Kuna seadmed on lihtsalt teisaldatavad, saab nende asukohta ka vajadusel kergesti muuta.
