Komandode kinnipanek pahandab nii elanikke kui ettevõtjaid
Eesti päästekomandode võrgustiku kohal rippunud käärid on maapiirkondade elanikes tekitanud ärevust juba mitu viimast kuud. Nüüdseks on päästeameti otsus teada ning kohalikel ei jää muud, kui sellega leppida, vahendas "Aktuaalne kaamera".Kaheteistkümnest algselt kõneldud komandost paneb uksed kinni üheksa, mille päästjad ei tohi praeguse seisuga ka nüüd enne abivägede saabumist põlevasse majja siseneda.Päästeametnikud osutavad, et turvatunde tekitamise olulisim komponent on õnnetuste ärahoidmine, mitte neile reageerimise aeg. Sealhulgas töökorras suitsuandurid ja esmased kustutusvahendid."Inimesed ei tohikski mõelda üldse selle peale, kas see päästeteenistus jõuab kiiresti või jõuab ta mitte nii kiiresti. Tuleks eelkõige ikkagi mõelda, et ma oma tegevusega õnnetust ei põhjusta," ütles päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu.Ametnikud põhjendavad komandode koomaletõmbamist vajadusega parandada elupäästevõimekust suuremale elanike arvule. Kuid näiteks Kanepi kohalike elanike jaoks paistab see osana laiemast protsessist, kus riik muudkui kaugeneb äärealadest, kuni ühel hetkel kaob ta üldse. "Ega see ei ole esimene asi, mis maalt ära kaob. Päästeamet täna meil, homme - gümnaasium. Me peame päevast päeva kohanema nende asjadega, mis paraku maaeluga kaasnevad," rääkis Kanepi vallavanem Aivar Luts.Maapiirkondade päästjatele tähendab komando sulgemine töökohtade liikumist keskustesse. Kolmest täna Kanepi komandos kohal olnud mehest saab päästjana kindlasti tööd jätkata kaks ja neilgi tuleb tööle sõita kümneid kilomeetreid.Kärpimisest pääsesid Värska, Koeru ja Narva-Jõesuu komandod, kus sulgemisega kaasnevaid riske hindas päästeamet kokkuvõttes liialt suureks. Paraku jäävad osad riskid täna suletavate komandode piirkonnas nii kohalike inimeste kui ettevõtjate kanda.Palamuse ettevõtjad kardavad ka kindlustusmaksete tõusmistPalamusel asuvas Eesti suuruselt teises sigade poegimisfarmis on ligi 10 000 looma koguväärtusega miljon eurot ning praegu pooleteise kilomeetri kaugusel asuva kohaliku päästekomando kinnipanek ja kaugemale viimine tähendab aga seda, et õnnetuse korral võib iga lisaminut firmale väga palju maksma minna.Palamuse ettevõtjad on veendunud, et päästekomando kadumisega kerkivad neil ka kindlustusmaksed, sest ohurisk suureneb. Kui suur on lisakulu, pole veel kokku löödud. "Kuna meil on hooneid ja ruutmeetreid, mida kindlustada tuleb, suhteliselt palju, siis summa võib olla päris arvestatav lisaväljaminek iga aasta," selgitas OÜ Puidukaubandus juhataja Marek Kõbu.Päästeameti asejuht Kuno Tammearu aga väidab, et uus ja senisest parem teenus peaks  kindlustusfirmadega läbirääkimisel hoopis tugev argument olema."Ma arvan, et enamik suured ettevõtted on nendes suurtes piirkondades, kus päästeteenus läheb paremaks. Ma arvan, et on väga üksikuid ettevõtteid, keda võib mõjutada see, et pääste hakkab pikema aja jooksul kohale jõudma," rääkis Tammearu.Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev küsib, kuidas ta saab täita seadusega pandud kohustust seista piirkonna tasakaalustatud arengu eest, kui riik justkui ütleb, et ühes või teises piirkonnas turvalisus kahaneb."Sõnum kohapealsetele inimestele on ju selge: turvalisus on teie enda tagada. Kui tahate siia elama asuda, siis hoolitsege selle eest, sest teie juurde, kui õnnetus juhtub, ei jõua päästekomandod. Ettevõtjad saavad samuti sõnumi, et teie eest ei hoolitseta," rääkis maavanem.
