Matsalu rahvuspargi asutamisest möödus 55 aastat
Sada aastat tagasi sündis Matsalus Eerik Kumari, kes mõistis juba noore mehena, et elab ainulaadses paigas. Tema elutööks sai see, et Matsalu märgala võetaks kaitse alla. Korduvad katsed seda teha nurjusid, vahendas "Aktuaalne kaamera"."Eerik Kumari tegi juba 1936. aastal ettepaneku teha siia looduskaitseala. Just sellepärast, et siin oli niivõrd põnev loodus, nii palju linde ümberringi," märkis Keskkonnaameti Hiiu, Lääne ja Saare regiooni juhataja Kaja Lotman. Eerik Kumari püüdlused teostusid alles 1957. aastal, mil Matsalu märgalast sai riiklik looduskaitseala. Kulus veel palju aastaid, kuni 2004. aastal nimetati Matsalu rahvuspargiks. See on paik, kus loodus ja inimtegevus on tihedalt põimunud.Hooldatud rannaalad on peatuspaigaks rändlindudele, keda Matsalus pesitseb igal aastal miljoneid. Eestis on aastakümnete jooksul märgistatud umbes neli miljonit lindu. Kui paljud on rõnga saanud Matsalus, pole täpselt teada, aga igal aastal saab Eesti eri paigus rõnga kümneid tuhandeid rändlinde. Matsalu on üks Euroopa tähtsamaid veelindude pesitsus- ja rändepeatusalasid. Matsalu rahvuspark on ainukesena Baltimaades pärjatud Euroopa Nõukogu Diplomiga, millega tunnustatakse Matsalu bioloogilist, geoloogilist ja maastikulist mitmekesisust.
