Elutähtsate teenuste jälgimise süsteemi kasutuselevõtul on takistusi
VSRi üleriigilist kasutuselevõttu on takistanud küsimused, kes saab olema teenuse omanik, millised on kasutajate õigused ja kohustused ning kuidas andmed VSRi kantakse."Eestis monitooritakse sadu erinevaid andmeid ja sündmusi, kuid nende põhjal järelduste tegemiseks tuleb info erinevatelt internetilehekülgedelt kokku koguda ja selleks võib kuluda tunde. Hädaolukordade ennetamiseks ja lahendamiseks on väga oluline, et meil oleks Eesti kaardile kantav pilt, võrreldavate andmete süsteem, mille järgi saab hinnata olukorra tõsidust, prognoosida sündmuse arenguid ja võtta vastu reageerimisotsuseid või anda hoiatusi juba enne hädaolukorra tekkimist," ütles kriisikomisjoni esimees, siseminister Ken-Marti Vaher."Tänaseks on investeeringud tehtud ja VSRi pilootprojekt välja töötatud. Kriisikomisjonis tõstatati teema selleks, et kaardistada ära VSR süsteemi ametkondadevahelise kasutuselevõtu probleemkohad ja otsustada, kuidas läheme projektiga edasi," lisas Vaher.VSRi projekti hetkeolukorrast ja lahendamist vajavatest küsimustest ülevaate teinud siseministeeriumi teabe- ja analüüsiosakonna juhataja asetäitja Andrus Kroon tõi välja, et näiteks Padaoru sündmuste ajal oleks korraga kuvatav ilmaprognoos, maanteeilmajaamade info ja mobiilimastide tavapärasest oluliselt suurem koormus näidanud kohe hädaliste kuhjumist ühte piirkonda ning võimaldanud reageerijatel tähelepanu sinna suunata. "Ära ei oleks seda sündmust sel korral vast hoitud, kuid reageerimine oleks olnud kiirem," ütles Kroon. "Tulevikus võimaldaks VSR analüüsida erinevate asutuste ja ettevõtete käsutuses olevate andmete koosmõju ning võtta kiiresti vastu otsuseid hädaolukorra ennetamiseks ja lahendamiseks." Kriisikomisjoni istungil otsustati, et enne projektiga jätkamist tuleb siseministeeriumil kirjeldada arendusvajadused, välja töötada kasutajate õigused ja kohustused ning leida lahendused, kuidas täna pilootprojektina Riigi infosüsteemi ametis välja töötatud VSRi andmetega varustada.Kriisikomisjon arutas ka 2011. aasta detsembris ulatuslikke elektrikatkestusi ja mobiilside rikkeid põhjustanud torm Patricku tagajärgede lahendamist. Samuti anti komisjoni liikmetele ülevaade rahvusvaheliste ekspertide hinnangutest ja ettepanekutest Eesti kiirgushädaolukorra regulatsioonile, riigi üldisest valmisolekust eriti ohtliku loomataudi puhkemisel, maagaasi varustuskindlusest Eestis, häirekeskuse tööst ning 2011. aastal läbiviidud massilise sisserände hädaolukorra õppuse hindamistulemustest.
