Veekogudele ligipääs võib muutuda kallasrajal liikujaile raskendatuks
Praeguse seaduse järgi peavad kõik kallasrajad olema avalikud ning vaba läbipääsuga, isegi eramaal peab minimaalne kaugus merest aiani olema vähemalt kümme meetrit, vahendas "Aktuaalne kaamera".Keskkonnaministeerium tahab nüüd aga seda korda muuta ning näiteks Viimsi vallas, kus juba praegu on probleeme ebaseadusliku kallasrajale mitte lubamisega, on inimesed uue seaduse pärast mures."See ei meeldi, sest kõigil inimestel peab olema võimalus käia ka lastega või käia lihtsalt mere ääres," ütles Ene.Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv aga rõhutab, et sellist tõkestamist saavad maaomanikud rakendada ainult teatud juhtudel ning kindlasti ei tohi teha seda nii, et läbipääs täielikult kaoks. "Tõkestamise mõte seisneb selles, et väga paljudel rannaniitudel toimub loomade karjatamine ja selleks, et loomad seal laiali ei jookseks, on vaja üks aed ehitada. Aga selle aia ehitamise juures peab olema üks tingimus - sellel aial peab olema ka värav, et inimesed saaksid sisse minna ja läbi minna sellest kallasrajast," selgitas Talijärv.Keskkonnaministeerium teatas ERRi uudisteportaalile, et  kooskõlastamisele saadetud eelnõus võetakse looduskaitseseadusesse  sisuliselt sõna-sõnalt üle eelmisel aastal riigikogus vastu võetud  Keskkonnaseadustiku üldosa punkt, mis ütleb, et põhjendatud vajaduse korral võib kallasrada takistada.   "Sellest hoolimata tuleb aga tagada läbipääs kallasrajal liikumiseks.  Lisasime kooskõlastamisele läinud seadusesse omalt poolt nõude, et see  on võimalik ainult kohaliku omavalitsuse kirjaliku loa alusel. Kui tegu  on kaitsealaga, siis on nõutav kaitseala valdaja nõusolek," selgitas  ministeerium. "Kokkuvõttes - kallasrada peab olema kõigile läbitav, seda  ka juhul, kui kaldal karjatatakse aiaga ümbritsetult veiseid. Nii  muutub kallasrada puudutav regulatsioon täpsemaks ja looduskaitseseadus  saab kooskõlla 2011. aastal vastu võetud Keskkonnakaitse üldosa  seadustikuga."Luba kallasraja tõkestamiseks tuleb maaomanikul taotleda kohaliku omavalitsuse käest. Lisaks loomade karjatamisele võib selle loa taotlemise põhjuseks olla ka näiteks kuivenduskraavi rajamine. Viimsi abivallavanema Endel Lepiku sõnul keegi eraldi otseselt kontrollima ei hakka."Meie saame seda kontrollida jooksva järelevalvena ja siis kui tuleb meile kaebus. Aga me kogu rannajoont jooksvalt ei kontrolli, töötab selline naabrivalve," märkis Lepik.Lepiku sõnul puudutab selline seadus pigem saari, kus on rohkem põllumajanduslikku maad.
