Aastaid küpsenud looduskaitse arengukava jõudis kooskõlastusringile
Arengukava on saadetud keskonnaministeeriumist kooskõlastusringile. Keskkonnaühendused loodavad peagi näha arengukava rakendusplaani, et hinnata seatud eesmärkide realistlikkust, vahendas "Aktuaalne kaamera".Looduskaitse arengukava on kirjutatud ministeerumis juba 2006. aastast ja lõpuks on paber nii küps, et see majast välja kooskõlastusringile saata. Arengukavas on kolm põhieesmärki: loodusõpe ehk laiemalt keskkonnateadlikkuse kasvatamine, liikide ja elupaikade soodne seisund ja mitmekesisuse tagamine ning loodusvarade säästlik kasutus ja pikaajaline püsimine. Looduskaitse kaheksa aastase arengukava maksumuseks prognoosib ministeerium 383 miljonit eurot."Need on seda tüüpi kulutused, mis hiljem ringiga tulevad väiksemate igapäevaste kuludena või kokkuhoitud tervisekuludena hoopis positiivemalt tagasi," ütles keskkonnaminister Keit Pentus.Kui realistlikud arengukava eesmärgid on, selleks on veel vara hinnangut anda, ütleb Eestimaa looduse fondi looduskaitseekspert Silvia Lotman, küll aga on hea, et üks hästi loetav raamdokument lõpuks valmis saanud on."Kindlasti selle kava koostamises osaleme edasi, aga ootame just rakendusplaani, et millised asutused milliseid asju peavad ellu viima," märkis Lotman. Praegu on looduse mitmekesisuse säilitamiseks ja ohustatud liikide ning elupaikade soodsa seisundi tagamiseks  võetud kaitse alla 18 protsenti Eesti maismaast ja 31 protsenti veealast. Nüüd näaeb arengukava ette kehtestada kõigile kaitse all olevatele loodusväärtustele ajakohastatud kaitsekord ja saavutada määratletud kaitse-eesmärgid. Keskkonnaminister kinnitab, et looduskaitse arengukava on kooskõlas kõigi teiste Eestis kehtivate arengukavadega."Kõik need põhimõtted, mis looduskaitse arengukavas sees on, peavad olema läbivad mitte ainult keskkonnaministeeriumi valitsemisalas, vaid ka Eesti riigis tervikuna," kinnitas Pentus.Eesti keskkonnaühenduste koda esitab kindlasti arengukavasse veel enda ettepanekuid. Nii näiteks soovitakse majandusmetsas olevate või elavate väärtuste selgemat kaitset. Samuti teeb keskkonnaühendusi murelikuks kava üldsõnalisus põlevkivi teemal."Tahaksime näha selgemaid looduskaitset puudutavaid asju looduskaitse arengukavas, just seoses kaevandamisega, et kus, kuidas ja millistes mahtudes riik näeb ette põlevkivi kaevandamist," selgitas Lotman.Keskkonnaühendused kutsuvad kõiki inimesi avaldama oma arvamust looduskaitse arengukava kohta osalusveebis, sest  laialdaste masside osavõtul saab looduskaitse planeerimine ainult paremaks minna.
