TTÜ teadlased said patendi kiireid analüüse võimaldavale kiiplaborile
TTÜ elektroonikainstituudi juhtivteadur Mini sõnul jõuavad esimesed kiiplaborid kasutusse juba viie aasta pärast. Eesti teadlased töötavad selle nimel, et ka nende patenteeritud rakendused minilaborites kasutust leiaksid, vahendas "Aktuaalne kaamera".Praegu saab professor Min käes hoida veel tehnikaülikooli teadlaste poolt välja töötatud kiiplabori prototüüpi. Tootmisküpses seadmes mahuks nii elektrooniline- kui bioloogiline osa umbes tikutoosisuurusesse karpi ära."Temaga saab siis kindlaks määrata näiteks palju meie kehavedelikes, näiteks veres, on valgeid ja punaseid vereliblesid. Teha lihtsamat vereanalüüsi, kuid avastada ka, kas meil on juba veres neid bioloogilisi sissetungijaid, näiteks viiruseid, baktereid, mis võivad meile paha teha," selgitas Min.Just tehnoloogia lihtsuse, analüüsiks kuluva vähese aine ja aja tõttu, saaks kiiplaborit kasutada esmasteks analüüsideks näiteks looduskatastroofi- või sõjakolde piirkonnas. Kiiplaborite väljatöötamisega tegeletakse praegu kõikjal maailmas, eelkõige USAs, Kanadas ja Euroopas. Mini sõnul on konkurente palju, näiteks on Phillips Medical juba kuulutanud, et neil on juba selline vereanalüsaator olemas. Eesti teadlasel on oma trump välja käia - nimelt osatakse siin impedantsi ehk elektrivoolu takistust erinevates ainetes mõõta.   "Me oskame välja mõelda missuguseid signaale oleks vaja sellest objektist, inimestes või rakust või rahast läbi lasta. Palju oleneb sellest, missuguse kujuga, missuguse sageduslike omadusega see on, et see informatsioon tuleks sealt seest välja," selgitas ta."Teine asi, et kui me saame sealt vastuse - me teeme ergutuse ja saame vastuse-, et kuidas seda vastussignaali nii töödelda, et informatsioon eralduks," lisas Min.Eesti teadlaste elektrilise signaali mõõtmise meetodid on juba rakendust leidnud südamestimulaatorites, valmis on juba ka euromüntide kontrollmeetod. Katsetatakse ka kirurgias elundite analüüsis ja toiduainetööstuses. Eesti firma Selfdiagnostics kasutab meetodit praegu DNA testimise väljaarendamiseks. TTÜ partneri Rootsi Chalmersi Tehnikaülikooliga on jõutud koostöös juba ühe ainsa raku uurimise tasemele.
