Rahvaloendusel vajab täpsustamist 100 000 isikukoodita ankeeti
Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp rääkis tänasel pressikonverentsil, et 31. märtsiga lõppenud loendus oli tehniliselt keerukas, kuid lõppkokkuvõttes tasus innovaatilisus end ära. Kokku on statistikaametil hetkel 1 327 278 ankeeti. Kuid ankeete lisandub veel, sest rahvaloendajad toovad veel tänagi arvuteid ära. "Mõned väiksed andmejupid võivad tulla koos arvutiga," rääkis Potisepp. Milliseks kujuneb lõplik rahvaarv, ei ole veel teada ning seda võivad erinevad asjaolud nii üles kui alla poole nihutada. Näiteks plussi võib tuua see, kui ajutise elaniku ankeetide kontrollimisel selgub, et mõni tuleb märkida püsielanikuks. Miinuse võivad tuua aga topeltloendatud, keda võib Potisepa sõnul olla kümneid tuhandeid. Andmete edasiseks analüüsimiseks on probleemiks isikukoodita ankeedid, mida on kokku 100 000. Enne isikukoodide korrastamist ei ole aga Potisepa sõnul võimalik topeltloendatutega tegeleda. Rahvaloenduse projektijuhi Diana Beltadze sõnul ei ole isikukoodide puudumine midagi erilist. "Siin ei tasu mõelda, et keegi on jätnud midagi meelega tegemata," lausus ta, tuues näiteks, et kui ema täitis oma laste ankeeti, siis ta ei pruukinud õiget isikukoodi peast teada. Vaatamata andmete täpsustamise vajadusele, ollakse Eesti elanikele aktiivse osalemise ja loendajatega sõbralikult käitumise eest äärmiselt tänulikud. Rahvaloenduse välitööde korraldamise juht Maris Post rääkis ajakirjanikele, et rahvaloendajate suurimaks probleemiks olid peamiselt koerad ning kehvad teeolud. "Inimesed olid sõbralikud, loendajaid oodati, pakuti kaasa kommi, õunu ja tehti ka sooja sööki," rääkis Post. 20. veebruarist kuni 31 märtsini käis kokku väljas 2000 loendajat. Loendatud andmeid hakatakse korrastama. 16. aprilliks loodetakse ette valmistada andmebaas, mida oleks võimalik analüüsida. Selleks loodetakse saada kirja isikute ja aadresside korrastatud andmed ning tuvastada kõik topeltloendatud. Seejärel algab juba andmete tunnuste järgi grupeerimine ning lõpuks jõuavad korrastatud ja kodeeritud andmed analüütikuteni. "Esimesed vaheandmed loodame teada anda maikuu jooksul, lõplikud tulemused käesoleva aasta lõpus, kuid teemade osas on kokku lepitud avaldamine 2013. aastal," rääkis Beltadze andmete edasisest töötlemisest. Kõigil, kes seni jäid loendamata, on võimalik endast statistikaametile veel teada anda, kuid nende juurde enam loendajat ei saadeta, vaid otsustatakse hilisema andmete kontrollimise järel, kas lisada nad püsielanike hulka või mitte. Veel laupäeva hommikul andis endast rahvaloendajatele teada 200 inimest, kes olid seni jäänud loendamata ja nendega ka nädalavahetusel tegeleti.
