Kudevat haugi ei tohi püüda
Kalapüügieeskirja järgi on keelatud püüda haugi jäävabas vees 15.       märtsist 10. maini, välja arvatud Võrtsjärves ja meres, kus       kehtivad teised ajalised piirangud. Võrtsjärves  on haugipüük       keelatud 15. märtsist 30. aprillini, meres 1. märtsist 30.       aprillini. Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel algab haugipüügikeeld 15.       aprillist ja kestab 15. maini.        Kudealadele kogunevad kalad on püüdjaile kerge saak ja kahjuks       leidub igal kevadel röövpüüdjaid - nii noorukeid kui       täiskasvanuid, kes üritavad erinevate vahenditega kudevat kala       püüda. Inspektorite sõnul on lisaks võrkudele ja mõrdadele       kasutusel ahingud ning kõikmõeldavad omatehtud torkeriistad,       millega tegelikult kala püüda ei tohi.        Keskkonnainspektsioon on järelevalvet veekogudel tugevdanud, tehes       koostööd ka politsei- ja piirivalveametiga.        Juba möödunud nädalal eemaldasid inspektorid Läänemaal ja       Pärnumaal kudemispaikadest ebaseaduslikult püügile pandud võrke ja       mõrdasid ning leidsid röövpüüdjate poolt äravisatud või peidetud       püügiriistu. On alustatud ka menetlused.        Ebaseadusliku püügi eest näeb seadus ette rahatrahvi füüsilisele       isikule kuni 300 trahviühikut. Lisaks nõutakse röövpüüdjalt välja       keskkonnale tekitatud kahju.        Iga loodusest vähegi hooliv inimene peaks aga kõigepealt mõtlema,       millist kahju kudemata kalade püük kalavarudele tekitab. Kudeaegne       püügikeeld tuleneb eesmärgist võimaldada suguküpseks saanud       kaladel panustada varude taastootmisse ja kehtib enamiku meie       oluliste kalaliikide puhul.        "Ühe haugi järglastena kasvavad püügimõõtu mõne aasta pärast 4-5       haugi, kes spinningu otsa sattudes rõõmustavad juba mitut       kalastajat. Ülekohtune on kerge saagi lootuses ära kasutada       olukorda, kus soo jätkamise tungist on kalal "pea laiali otsas"       ning ohutunne ja enese alalhoiuinstinkt pärsitud," ütles Eesti       Maaülikooli Limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt.        "Jahinduses aktsepteeritakse keeluaega, ei kütita tiinet kitseema       või põtra, veelgi enam tallede või vasikaga emaslooma. Kahjuks       tundub kala seni paljude jaoks kaugem nähtus olevat ega hoomata       kahju suurust, mida oma hetkelise saamahimu või püügimõnu pärast       loodusele tehakse," lisas Järvalt võrdluseks.        Röövpüügist ja üles seatud püügivahenditest teatada       keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313, mitte hakata leitud       püügivahendeid ise püügilt kõrvaldama. 
