Pärandmaastike hulka kavatsetakse tõsta ligi kaks korda
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse arengukava aastani 2020 on seadnud eesmärgiks loodust inimesele lähemale tuua seda paremini tundma õppides, loodusvarade püsimise ja säästliku kasutamise ning liikide ja elupaikade hea elu. Arengukavas on püstitatud konkreetsed tegevuskavad ja numbrilised eesmärgid, vahendas "Aktuaalne kaamera".Seniste uuringute põhjal võib kinnitada, et Eesti looduse erinevatest elupaikadest on kehvemas seisus pärandmaastikud, mis kujunenud sajandite vältel looduse ja inimese koostöös ehk karjatamise ja niitmise tulemusel. Sellised elupaigad on aga ühed liigirikkaimad kohad. 10. aastat on rahaliselt toetatud poollooduslike koosluste süstemaatilist niitmist ja seal karjatamist. "Rannaniitude ja luhaniitude olukord ongi tänu sellele paranenud, aga rohkem tuleb keskenduda just puisniitudele ja loopealsetele ehk alvaritele - see on tänane seis ja need on tänased eesmärgid," selgitas ministeeriumi looduskaitsenõunik Hanno Zingel.Arengukava kohaselt peab hooldatavate pärandkoosluste pindala tõusma 25 000 hektarilt 45 000ni. Samuti näeb arengukava ette ka teiste elupaikade nagu soode ja rabade taastamist ning paisutatud jõgedele korralike kalatreppide ehitamist. Et täpsemalt teada saada, mis meil kasvab ja kes meie looduses elab, selleks on ette nähtud suurendada uuringute arvu."Mida ei tunne, mida ei mõista, seda kaitsta on peaaegu võimatu, vähemalt tulemuslikult. Seega väheuuritud elustikurühmade olukorra selgitamine on üks selge eesmärk, mis vastses looduskaitse arengukavas ka selgelt paigas on," märkis Zingel.
