Keskpank: liialt optimistlikest palgaootustest tuleks hoiduda
"Kauakestev tööelust eemalolek kahandab töö leidmise tõenäosust ning suurendab ohtu, et inimene kaotab lootuse tööd leida ehk heitub. Seetõttu on järgnevate aastate tööturupoliitika põhiülesanne just pikaajaliste töötute konkurentsivõime suurendamine tööturul," kirjutab Eesti panga värskes tööturu ülevaates ökonomist Natalja Viilmann. Heitunute arv küll tõusis 2011. aastal ligikaudu 14 protsenti, kuid tõusu võib pidada mõõdukaks. "Tõenäoliselt aitas töö leidmise lootust hoida hõive kiire taastumine. Samuti motiveeris töötuid aktiivseid tööotsinguid jätkama registreeritud töötutele laienev ravikindlustus, mida võib vaadelda kui üht töötutoetuse liiki," kirjutas Viilmann. Hõive taastudes kiirenes 2011. aastal ka keskmise palga kasv, mis erasektoris algas varem ja oli kiirem. Tööjõu tootlikkus kasvas majanduse taastumise alguses kiires tempos, kuid seejärel on kasvutempo järjest alanenud. 2011. aasta viimases kvartalis tootlikkus isegi langes majanduskasvu aeglustumise tõttu. "Kui majanduskasv aeglustub ka järgnevates kvartalites, on tõenäoline, et palgakasv ületab taas tööjõu tootlikkuse kasvu. See võib panna ettevõtjad surve alla oma toodangu hindu tõsta või palgakulu töötajate arvu vähendades alandada," nentis Viilmann. Paremate töö leidmise võimaluste suurenedes kasvasid 2011. aastal tuntavalt ka töötute palgaootused. Kui 2010. aastal oleks kuni 300 euro suuruse brutokuupalga eest nõus olnud tööle asuma 28,4 protsenti töötutest, siis 2011. aastal vaid 19 protsenti. Alates 601 euro suuruse palgaootusega töötute osakaal jäi 2010. aastaga võrreldes samaks ehk 24,6 protsendi tasemele, mis jääb 2008. aasta 41 protsendile veel tunduvalt alla. Viilmani sõnul tuleb aga praeguses ebakindlas majanduskeskkonnas hoiduda liialt optimistlikest palgaootustest ja -nõudmistest, et vältida majanduse tasakaalu ohustavat inflatsioonisurvet.
