Kliinikujuht: haiglate koostöö kriisiolukorras tuleb paika panna
Kiirabijuht Ago Kõrgvee ja Põhja-Eesti regionaalhaigla kliinikujuht Andrus Remmelgas on meditsiinisüsteemis juba pikaaegsed tegijad, kuid katastroofiks valmisolekust rääkides läheb neil kulm siiski pisut kortsu. Mõlemad on veendunud, et meedikute professionaalsetest oskustest puudu ei jää, seda aga et koostöö erinevate ametkondade ja haiglate vahel õlitatult töötaks, nad ei usu, vahendas "Aktuaalne kaamera"."Me oleme selleks koostööks valmis, aga meil puudub seadusandlik baas selle koostöö tegemiseks ehk meil puudub paikapandud käsuahel näiteks haiglatevaheliseks suhtlemiseks, kuidas toimub haigete üleviimine ühest haiglast teise katastroofi tingimustes, kes seda korraldab, kes kellele ülesandeid annab - need on asjad, mida peaks lähitulevikus üle vaatama ja täpsemalt paika panema," selgitas Remmelgas."Ma usun ja ma loodan, et me saaksime hakkama küll, aga me võiksime saada hakkama palju paremini, kui meil oleks see süsteem selgelt läbimõeldud ja iga inimene teaks täpselt, kuidas ta käitub kriisisituatsioonis, igal inimesel oleks selge roll kriisi- ja hädaolukorras, et meil oleksid need tegevusjuhised ja plaanid, kuidas alarmeeritakse meedikuid," rääkis aga SA Tartu Kiirabi juhatuse esimees, Tartu ülikooli kliinikumi anestesioloogia ja invesnsivravi kliiniku direktor Ago Kõrgvee.Norralased on möödunud suvel valitsushoones ja Utöya saarel toimunud katastroofiga toimetuleku hindamisel üldiselt väga kriitilised, ainus, mis Norras kindlasti hästi toimis, oli just meditsiinisüsteem. Esimene patsient jõudis lähedalasuvasse päevaravikeskusesse 8 minutit pärast plahvatust ja Oslo ülikooli haiglasse 26 minutit pärast plahvatust. Esimene erakorralise meditsiini üksus jõudis politsei loal Utöya saarele 19.40, pääsu sinna oodati 600 meetri kaugusel mandril rohkem kui kaks tundi, kuid siis 17 minutit hiljem oli esimene patsient  haiglas."Ainult üks patsient suri haiglas, kokku oli hukkunuid 77. See on  pikaaegse praktikas planeerimise tulemus ja asjaolu, et Norra peamine traumakeskus oli kaasatud. Loomulikult tegid ka parameedikud sündmuskohal väga head tööd," meenutas Oslo ülikooli haigla erakorralise meditsiini divisjoni direktor, professor Dag Jacobsen.Oma katasroofiplaan ja tegevusjuhend peab olema olemas ka meie meditsiiniasutustel ja ametkondadel. "Ma arvan, et neid ei ole väga palju tutvustatud, neid ei ole harjutatud, neid ei ole katsetatud, neid ei ole parandatud. Kui üks plaan tehti ja see pisteti sahtlisse kolm aastat tagasi, siis paljuski võivad olla inimesed muutunud, telefoninumbrid jne," rääkis Kõrgvee.
