EAS küsis möödunud aastal toetusi tagasi üle 100 000 euro
EAS-i möödunud aasta auditeeritud kulude summa, mis sisaldab nii toetusi kui ka omafinantseeringuid oli 48 miljonit eurot. Sellest summast 0,5 protsenti ehk 256 00 eurot osutus auditite põhjal mitteabikõlblikeks ning EAS nõudis toetusi tagasi 140 000 euro eest. EAS-i juhatuse esimees Ülari Alamets sõnas ERR-i uudisteportaalile, et tänaseks on tagasinõutud summad ka praktiliselt kogu ulatuses (u 118 000 eurot) rahandusministeeriumi arveldusarvele tagasi laekunud.Alametsa sõnul on see paratamatu, et auditeerimise käigus tuleb välja teatud hulk tehtud vigu. "Euroopa Komisjoni aktsepteeritud veamääraks on 2%, meie ise oleme endale seadnud eesmärgiks mitte ületada 1%. Seega oleme püsinud endale seatud piirides. 2010. aasta sama näitaja oli samuti 0,5%, seega oleme oma töös stabiilsed," rääkis ta. EAS-il on lubatud toetusi tagasi küsida 5, 10, 25 ja 100 protsendi ulatuses. "100% tagasinõudeid rakendame selgelt pahatahtlike juhtumite korral," sõnas Alamets. Ta lisas, et tagasinõuetele lähenetakse alati juhtumipõhiselt."Lähtume konkreetsest kontekstist ja kuulame ära taotleja toodud põhjendused ning otsustame vastavalt sellele, ent ettevõtte võimekus tagasimaksmisel ei ole otsuse tegemisel argumendiks," rääkis ta. Viimase aja tuntumatest ettevõtmistest ähvardab raha tagasinõudmine ka äsja avatud teletorni ja lennusadamat. Rahandusministeeriumi hinnangul on EAS-il alust teletornilt tagasi nõuda toetusraha summas 18,7 miljonit eurot ja meremuuseumilt 274 040 eurot.EAS-i turismiarenduskeskuse direktor tootearenduse alal Monica Hankov sõnas ERR-i uudisteportaalile, et rahandusministeeriumi ettepanekud jõudsid nendeni sel esmaspäeval. "Töötame ettepanekud läbi ja suhtleme toetuse saajatega ning loodame otsuseni jõuda kuu aja jooksul," lisas Hankov.
