Euroopa Komisjon prognoosib Eestile majanduskasvuks vaid 1,6 protsenti
Inflatsioon alaneb prognoosi kohaselt 2011. aasta 5,1 protsendilt tänavu 3,9 protsendile ja 2013. aastal 3,4 protsendile. Töötuse määr alaneb tänavu 11,6 protsendile ja tuleval aastal 10,5 protsendile. Prognoosi kohaselt kujuneb käesoleval aastal eelarvedefitsiit 2,4 protsenti SKP-st ning 2013. aastal 1,3 protsenti.Rahandusministeerium prognoosib tänavuseks majanduskasvuks 1,7%, Eesti Panga hinnangul kasvab majandus tänavu 1,9%. Eelarvepuudujäägiks prognoosis rahandusministeerim kevadel tänavu 2,6%, 2013. aastal 1%, 2014. aastal 0,6% ning 2015. aastal 0,4%.Eesti majanduskasv oli käesoleva aasta esimesel kolmel kuul statistikaameti esialgse hinnangu järgi 3,9%.Rahandusministeeriumi teatel ootab komisjon selleks aastaks kiiremat eratarbimise ja madalamat investeeringute kasvu, kuid järgmisel aastal on erinevused vastupidised. "Ühtlasi on Komisjon Eesti järgmise aasta kasvu osas optimistlikum. See tuleneb ilmselt nende eeldusest, et eurotsooni võlakriis uusi tagasilööke ei anna ning Euroopa majandus pöördub selle aasta teises pooles püsivalt taastumise rajale. Rahandusministeeriumi prognoos on selles osas ettevaatlikum," teatas ministeeriumi analüütik Madis Abe, Komisjon prognoosib Eestile selleks aastaks tarbijahindade kasvuks 3,9%, samas kui rahandusministeeriumi hinnang oli märtsis 3,4%. Abeni sõnul tuleneb erinevus asjaolust, et nende prognoosi väliseeldused fikseeriti veebruaris, kui nafta maailmaturuhind polnud veel tõusnud praegustesse kõrgustesse ning turuosalised ootasid aasta teises pooles selget hinnalangust. Selle erinevuse taga on tõenäoliselt Komisjoni veidi kõrgemad energia- ja toiduhindade ootused.Komisjoni prognoosis tuletati meelde, et kuigi Euroopa Keskpanga jõuline sekkumine ning rakendatud makromajandusliku stabiilsuse tagamise meetmed on finantsturge rahustanud ning peatanud kindlustunde sügisese languse, ei ole stabiilne kasv esialgu garanteeritud. "Prognoosi riskid on endiselt allapoole ning seotud võlakriisi võimaliku eskaleerumise, erasektori võlakoormuse vähendamise ning nafta kõrge hinnaga. Positiivse võimalusena märgitakse, et kindlustunne ja sedakaudu majanduskasv võib taastuda ka oodatust kiiremini," lisas Aben. 
