Demograaf: ka tänavune iive jääb negatiivseks
2010. aastal oli loomulik iive Eestis 35 inimese võrra positiivne. See tähendab, et sünde oli rohkem kui surmasid. Statistikaameti andmetel oli aga 2011. aastal iive taas negatiivne. Sündide ja surmade arvu vahe oli 565-ga miinuses, vahendas "Aktuaalne kaamera"."Sama suur negtiivne iive oli 2008. aastal. Enne seda on olnud negatiivne iive veel suurem. Negatiivne iive näitab, et sünde oli vähem kui surmi, mis tähendab, et Eesti rahva arv tegelikult väheneb," selgitas statistikaameti analüütik Jaana Rahno.Võrreldes 2010. aastaga sündis mullu üle tuhande lapse vähem. Tallinna ülikooli demograafia instituudi juhtivteadur Allan Puur nimetab mulluse sündimuse languse põhjuseks majanduslikku olukorda just 2010. aastal, mis mõjus sündimuse vähenemisele aja nihkega."Need aastad ei olnud inimeste igapäeva seisukohalt kõige lihtsamad ja kergemad. Töötuse määr oli 2010. aastal kõige kõrgemas punktis. 2011. aastal on ta hakanud natuke tagasi tulema. Sündivus on selline protsess, mis teatavasti toimib aja nihkega," rääkis Puur.Käesoleva aasta esimeste kuude statistika näitab, et tänavugi pole positiivset iivet oodata. "Pigem selle aasta esimeste kuude numbrid näitavad, et sellist suuremat jätkuvat langust paistmas ei ole. Ta pigem jääb 2011. aasta tasemele, tundub praegu," märkis Puur.Statistikaameti andmetel oli mullu iive positiivne siiski kahes maakonnas - Tartumaal ja Harjumaal ning kõige suurem oli negatiivne iive Ida-Virumaal. Arvud näitavad ka seda, et lapse saamist lükatakse edasi ning see tõstab ka keskmist sünnitamisvanust. Keskmiselt on esmasünnitaja veidi üle 26 aasta vana.
