Euroopa tippkriminalistid vahetavad Tartus kogemusi
Viimase saja aasta jooksul on kriminalistide töö muutunud suuresti. Kui saja aasta eest oli kriminalisti ühes väheseks asitõdeniks sündmuskohal sõrmejäljed, siis praeguseks on lisandunud ka DNA. Üha enam saab aga kriminalist oma uurimistööst ära teha arvuti abil. Kolmepäevase esindusliku konverentsi raames viiakse läbi mitmeid töötubasid, kus moodsamaid seadmeid kasutades saavad eksperdid aimu sellest, mida tehnoloogial neile eelolevatel aastatel pakkuda on, vahendasid ERRi raadiouudised. Hea uudis ootab Tartus neid sündmuspaigakriminaliste, kes on arvutiga sinapeal ja ei armasta vihma, tuisu, lume või muu halva ilmaga näiteks mõrvapaika ruutsentimeeter-ruutsentimeetri haaval üles pildistada ja kirja panna. Nimelt liigub sündmuspaiga analüüs kriminalistide tarvis sinnamaale, et juba õigepea saabub sündmuspaigale esmalt kas robot või mõni muu masin ja kaardistab sündmuspaiga enne kui inimesed, olgugi, et kohtukriminalistid, sündmuspaika oma jalajälgede, juuksekarvade, sülje ja muu reostusega saastama hakkavad.Nüüd on kriminalistide töövahendite sekka jõudmas kõikvõimalikud 3D pilti salvestada võimaldavad aparaadid. Eesti kohtuekspertiisi instituudi direktori Üllar Lanno sõnul on sündmuskohal kõige olulisem koguda võimalikult kiiresti seal olevat infot, et vältida tõendite hävinemist näiteks ilmastikumõjul.Kuigi väga paljuski areneb sündmuspaiga uurimise tehnoloogia, tegeletakse siiski ka sõrmejälgede ja DNA tuvastamise ja uurimise edasiarendamisega. Näiteks võib DNA tuvastamisel tulevikus abi olla ka väga kaudsetest tõenditest. Kohtuekspertiisi instituudi DNA osakonna juhataja Gunnar Tasa selgitas, et kui sündmuspaigalt ei ole võimalik vajalikku DNA-d leida, siis näiteks sealt samast autost leitavate taimeosiste kaudu on võimalik sõidukit seostada kuriteosündmustega.
