Õismäe vanaproua jättis kogu oma vara Tallinna loomaaiale
See on Tallinna Loomaaia 73-aastase ajaloo jooksul esimene kord, kui keegi neile midagi pärandab. Direktor Mati Kaal ei suuda testamenti lugedes siiani uskuda, et üks tundmatu Õismäe naine otsustas oma vara loomadele kinkida, vahendas "Pealtnägija"."Üllatus on tõesti suur, kuigi mitte kauge maa vanaonu väga suur pärandus, aga üks lihtne hea inimene Anne Järvsoo, tuleb välja, on teinud testamendi, millega ta kogu oma maise vara pärandab loomaaiale, et selle varal loomade elutingimusi loomaaias parandada," ütles Kaal.Seda, kes oli Anne Järvsoo, kes lahkus meie seast 68-aastaselt juba 2010. aasta detsembris, ei tea paraku ka Mati Kaal, sest oma viimase tahte avalduses kirjutab Järvsoo, et tal puuduvad seadusjärgsed pärijad.Õismäe tee 51 viiendal korrusel, kadunukese Anne Järvsoo korteri rõdul, kudrutavad omavahel mõned tuvid. Vahetult nende all kiikab aga välja naabrinaine Eve Raotma, kes on viimased kümme aastat ärganud just tuvide kulutamise peale."Meie pere liikmed kutsusid teda tuvitädiks, sest ta oli natuke sünge mutt, mustas ja tumedas /.../ Ega ta väga rumala jutuga ei olnud, paar korda ma temaga rääkisin. Millegipärast ma arvan, et ta oli kooliõpetaja või raamatupidaja, aga ei või arvata," meenutas naaber.Hoovis satub "Pealtnägija" teele Riho Baumann, samuti tuvitädi Anne üks naabritest. Baumann on koloriitse taustaga mees, teda tuntakse Eesti diskoajastu teerajajana. "Nii tore vanaproua, ta kuidagi elas ja helises mingis teises ajastus. Ta oli sõber kõigega, mis teda ümbritses. Inimesed tavaliselt vastandavad ennast kas lindude või loomade või muu asjaga, aga tema kuulus sinna sisse. Ja ta sai nendega mingi kontakti, salapärase, mis niivõrd kenasti lõppes, et me oleme kõik sellest väga vaimustuses, et läks kultuurilukku nii ilusa kingitusega loomaaiale," rääkis Baumann.Lahkunu korteri turuväärtus on umbes 30-40 tuhat eurot. Mati Kaal märkis, et kuna loomaaia objektide rajamine on üsna kallis, siis midagi väga suurejoonelist päranduse baasil teha ei õnnestu. "Me murrame natuke pead, et mõne väiksema terviklikuma objekti siiski saaks ära teha, et see ei sulaks mingisse suure objekti väikse nurga sisse, vaid moodustaks mõistetavalt eralduva asja, kus on võimalik väikese sildikesega panna ka tänu Anne Järvsoole," selgitas Kaal.Kadunukese testament sisaldas veel üht viimast soovi: "Loodan ja palun, et te minu tuhka just prügikasti ja prügimäele ei viska. Looduses võib selle mujalegi laiali puistata. See ei peaks suurt kulu ega tüli tegema. Minu lahkumisest pole vaja kellelegi teatada. Tahan minna ilma tseremooniata. Vabandan tülitamise pärast. Lugupidamisega, Anne Järvsoo," seisab testamendis.Seni, kuni päranditunnistused said notaris vormistatud ja loomaaed tunnistati ametlikult pärijaks, ootas kadunukese tuhk Mati Kaalu kabineti kapis. Selle nädala teisipäeval sammus aga Kaal ning loomaaia töökas kollektiiv üheskoos Veskimetsa mändide alla, et suure loomaarmastaja, Õismäe tuvitädi viimane soov täita.
