E&Y: korruptsioonirisk on Baltikumis kasvanud
Uuringu kohaselt on 4 protsenti Baltikumi ettevõtete juhtidest valmis äritegevuse päästmiseks ja elavdamiseks pakkuma altkäemaksu. 28 protsenti on valmis kasu saamiseks tegema mitte-rahalisi kingitusi, mis on 8 protsenti enam kui 2011. aastal. Baltikumis peab seejuures pettuseriskide maandamiseks meetmete kasutusele võtmist vajalikuks vaid 8 protsenti vastanuist.Ernst & Young Baltic ASi juhatuse liige Ivar Kiigemägi sõnas, et rahanduslik ebastabiilsus ning ettevõtetele seatud eesmärkide saavutamine on muutnud pettused ja korruptsiooni kahjuks igapäevasteks nähtusteks. Küsitlusest selgus, et 400-st finantsjuhist üle maailma tervelt 4 protsenti altid erineval moel võltsima ettevõtte finantsnäitajaid.Kiigemägi sõnul võib see protsent tunduda küll väike, kuid sõltuvalt ettevõtte suurusest võib see kujutada suurt ohtu nii ettevõttele endale kui ka tervele tegutsemisriigi majandusele kuna uuringute kohaselt läheb 5 protsenti ettevõtte käibest pettuste tõttu kadumaProbleemiks on ka kolmandate osapoolte tingitud pettuste- ja korruptsiooniriskide tuvastamata jätmine. Maailmas enamlevinud kontrollimehhanismideks on taustakontroll (56%), heakskiidetud tarnijate andmebaasi pidamine (59%) ja ettevõtete osaluse/juhtfiguuride taustaanalüüs (50%). Baltikumi ettevõtetest rakendab vastavaid kontrolle vaid napp kolmandik. Uuringust selgus, et 39 protsendi vastanute arvates on korruptsioon ja pettused saanud tavapäraseks ning tervelt 15 protsenti maailma ettevõtete tippjuhtidest on kasumi suurendamise eemärgil valmis pakkuma altkäemaksu. Ernst & Youngi 2012. aasta korruptsiooni- ja pettuseriski analüüsi uuringus (2012 Global Fraud Survey, Growing Beyond: a place for integrity) osales kokku ca 1 758 kesk- ja tippastme juhti 43st erinevast riigist.
