Uuring: Eesti vete seisund on Euroopa parim
Vete seisundit võib kõige halvemaks pidada Belgias ja Hollandis, kus heas looduslikus seisundis veekogusid hinnangute kohaselt pole, ütles keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Brita Merisalu ERR-i uudisteportaalile.Vete seisundit hinnati 2010. aastal esitatud andmete alusel ning arvesse võeti eeskätt ökoloogilisi kvaliteedinäitajaid nagu veetaimestik, kalastik, toitainete sisaldus vees jms. Hinnang on antud veekogude või veekogude valgalade alusel. Hinnangust võib välja lugeda, et pisut enam kui 70 protsenti Eesti vetest on heas looduslikus seisundis.Jõgedest hinnati kõiki, mille valgala pindala on üle 10 ruutkilomeetri ning järvedest olid vaatluse all kõik suuremad järved, mille pindala on rohkem kui 50 hektarit.Eesti veekogude eripäraks on nende looduslikkus ning puutumatus, samas ka äärmiselt suur tundlikkus igasuguse saaste suhtes, sest väiksed veekogud ei talu reostust.Peamised vee seisundi halvendajad Euroopas on liigne veevõtt veekogudest, reostus põllumajandusega seotud tegevustest ning mitmesuguste ohtlike ning toksisliste ainete kõrge sisaldus looduslikes vetes. Eesti kolm kõige suuremat veeprobleemi on seotud reoveepuhastitest ja põllumajandusest tuleva reostusega ning veekogude tõkestamise või paisutamisega.Veekaitse korraldamiseks on Eestis moodustatud kolm veemajanduspiirkonda ehk vesikonda - Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond ning Koiva vesikond. Iga vesikonna veemajanduskavas on ettenähtud tegevused veekogude seisundi parandamiseks. Veemajanduskavade rakendamist korraldavad keskkonnaministeerium, keskkonnaamet ning vesikonnapõhised töörühmad.
